Keelepoliitika
Teabelehes selgitatakse, kuidas mitmekeelsust, mis on ELi põhiväärtus, toetatakse välismaal õppimise, kultuuridevahelise suhtluse ja keeleõppega. Selles kirjeldatakse ELi toetust kirjandus- ja audiovisuaalsektorile teoste levitamisel kõigis ELi ja vähemuskeeltes. Teabelehes selgitatakse ka Euroopa Parlamendi rolli ELi keelepoliitika toetamisel.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 on sätestatud, et liit „austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust“.
- Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 165 lõigetes 1 ja 2 rõhutatakse, et „liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa-mõõdet hariduses, iseäranis liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu“, austades samal ajal täiel määral kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
- Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 21 ja 22 keelatakse diskrimineerimine keele tõttu ja kohustatakse liitu austama keelelist mitmekesisust.
- Euroopa Majandusühenduse määrust nr 1, mis pärineb 1958. aastast ja millega määrati kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, on pärast uute liikmesriikide ühinemist ELiga muudetud. Määruses ja ELi lepingu artikli 55 lõikes 1 määratletakse ELi 24 ametlikku keelt. Määruse sätetega ja ELi toimimise lepingu artikliga 24 nähakse ette, et iga ELi kodanik võib kirjutada ükskõik millisele ELi institutsioonile või organile ühes neist keeltest ja saada vastuse samas keeles.
Eesmärgid
EL elab moto „Ühinenud mitmekesisuses“ järgi, seega on keeleline mitmekesisus ELis põhiväärtus ja elureaalsus.
ELi keelepoliitikaga püütakse austada keelelist mitmekesisust kõigis liikmesriikides ja edendada kultuuridevahelist dialoogi kogu ELis. EL toetab võõrkeelte omandamist, kuna see on põhipädevus, mis annab juurdepääsu haridusele ja töövõimalustele. Euroopa haridusruumis teevad ELi riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid koostööd, et olla tugevamad ja kaasavamad. Haridusruumi oluline eesmärk on parandada keeleõpet nii, et enamik ELi inimesi räägiks lisaks oma emakeelele veel kahte keelt (vt teatis Euroopa identiteedi tugevdamise kohta hariduse ja kultuuri kaudu). ELi eesmärk on ka kaitsta vähemuskeeli, mille aluseks on Euroopa Nõukogu Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta.
Programmi „Loov Euroopa“ 2021–2027 eesmärk on kaitsta, arendada ja edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning pärandit. See üldeesmärk säilib ka kavandatud jätkuprogrammis AgoraEU (2028–2034). AgoraEU uue MEDIA+ tegevussuuna raames tehakse ka ettepanek toetada mitmekeelset audiovisuaalset sisu.
Saavutused
A. Keelepoliitika areng ja keeleuuringute toetamine
1. Keeleõppe toetamine
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 22. mail 2019 vastu soovituse tervikliku keeleõppekäsituse kohta. Nõukogu kutsub liikmesriike üles tugevdama keeleõpet kohustuslikus hariduses, eelkõige tagades, et rohkematel keeleõpetajatel on võimalus õppida ja õpetada välismaal. Samuti julgustatakse kasutama uuenduslikke õpetamismeetodeid, mida toetavad digivahendid, näiteks Euroopa koolihariduse platvorm, kuhu on kaasatud eTwinningu projekt. eTwinning on kogu Euroopa koolitöötajatele mõeldud tasuta veebikogukond, mis võimaldab neil teha koostööd projektides, jagada ideid ja osaleda kutsealases enesetäiendamises.
2. Keeleoskuse standardnäitajad
EL soovitab kasutada ka Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumenti. Selle vahendi eesmärk on luua läbipaistev, sidus ja võimalikult terviklik alus, mille põhjal saab töötada välja keeleõpikuid ja keeleõppesuuniseid, kujundada õppematerjale ning hinnata võõrkeeleoskust. Seda kasutatakse praegu laialdaselt Euroopas ja mujal maailmas.
3. Koostöö keeleuuringute keskustega
EL teeb tihedat koostööd kahe keeleuuringute keskusega – Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega (ECML) ning Euroopa mitmekeelsuse ja keeleõppe uurimiskeskusega (Mercator). ECML toetab keeleõppes tipptasemel kvaliteedi saavutamist ja uuenduslikkust. Keskuse põhieesmärk on aidata liikmesriikidel rakendada tulemuslikku keeleõppepoliitikat parimate tavade vahetuse ning programmiga seotud võrgustike ja teadusprojektide abil. EL kaasrahastab ECMLi projekte, mille eesmärk on hõlbustada rändetaustaga laste keelelist integratsiooni ning määrata kindlaks keeletestide ja nende hindamise kvaliteedi- ja võrreldavuse kriteeriumid. Mercatori huvi keskmes on peamiselt Euroopa piirkondlikud ja vähemuskeeled ning selle tegevus on suunatud keeleõppe alaste teadmiste uurimisele, kaardistamisele, levitamisele ja rakendamisele koolis, kodus ja kultuurielus osalemise teel.
4. Euroopa kirjaliku tõlke magistriprogramm
Euroopa kirjaliku tõlke magistriprogramm on kvaliteedimärk, mis antakse ülikoolide tõlkeprogrammidele, mis vastavad kokkulepitud kutsestandarditele ja turu vajadustele. Programmi peamine eesmärk on parandada tõlkekoolituse kvaliteeti ja julgustada kõrge kvalifikatsiooniga inimesi tõlkealal ELis karjääri tegema.
B. Tegevusprogrammid
1. Programm „Erasmus+“
Erasmus+ on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Selle programmi üks konkreetseid eesmärke on keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine. Üheks semestriks välismaale õppima minejatele pakutakse „Erasmus+“ veebipõhist keeletuge, et aidata neil õppida vastuvõtva riigi keelt. Programmi „Erasmus+“ raames soodustatakse ka haridustöötajate koostööd, et teha uuendusi ja vahetada häid tavasid. Selle vahenditest rahastatakse ka paljusid projekte viipekeelte õppe toetamiseks, keelelise mitmekesisuse edendamiseks ja vähemuskeelte kaitsmiseks.
2. Programm „Loov Euroopa“
Programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ raames toetatakse raamatute ja käsikirjade tõlkimist. Näiteks tunnustatakse programmist kaasrahastatava Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga uusi autoreid ja pakutakse tõlketuge, et laiendada nende teoste levikut kogu Euroopas.
3. Euroopa keeltepäev
Euroopa keeltepäeva tähistati esimest korda 2001. aastal. See oli nii edukas, et EL ja Euroopa Nõukogu otsustasid hakata seda tähistama iga aasta 26. septembril, mil kõikjal Euroopas toimuvad mitmesugused keeleõpet toetavad üritused.
4. Euroopa keelemärk
Komisjon on andnud alates 1998. aastast välja Euroopa keelemärki, et tunnustada uusi keeleõpetamise ja -õppimise algatusi. Sellega toetatakse koole, ülikoole, koolituskeskusi ja muid organisatsioone kõigil haridustasemetel (alusharidusest täiskasvanuõppeni) kõigis programmi „Erasmus+“ ja partnerriikides.
Auhinna võivad saada ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tööandjad, ühendused ja üksikisikud, kes on andnud silmapaistva panuse keeleõpetamise ja -õppimise valdkonnas. Võitjad pälvivad tunnustust ja tähelepanu nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.
5. Juvenes Translatores
Igal aastal korraldab komisjon 17-aastastele koolinoortele tõlkevõistluse ja tunnustab iga liikmesriigi parimat noort tõlkijat auhinnaga Juvenes Translatores. Õpilased võivad tõlkida ükskõik millisest ELi ametlikust keelest mõnda teise ELi ametlikku keelde.
6. eTranslation
Euroopa Komisjoni masintõlkevahend eTranslation on kirjaliku tõlke peadirektoraadi välja töötatud masintõlketeenus, mille eesmärk on hõlbustada mitmekeelset suhtlust kogu ELis. See aitab ELi institutsioonidel, haldusasutustel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tõlkida tekste ja dokumente kõigis ELi ametlikes keeltes ning islandi, norra ja vene keeles. eTranslation toetab ka ELi mitmekeelseid veebisaite ja parandab juurdepääsu teabele, kui täielikud inimtõlked ei ole veel kättesaadavad. Teenus aitab edendada keelelist mitmekesisust ja võrdset juurdepääsu ELi teabele.
Euroopa Parlamendi roll
A. Keeleline mitmekesisus
Parlament rakendab oma kommunikatsioonistrateegias mitmekeelsuse poliitikat, et kõik ELi keeled oleksid võrdselt tähtsad. Enamik parlamendi dokumentidest tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse ja igal Euroopa Parlamendi liikmel on õigus võtta sõna enda valitud ELi ametlikus keeles. Ka Euroopa Ajaloo Maja ja Parlamentariumi (Euroopa Parlamendi külastajatekeskus) giidiga külastused toimuvad ELi 24 ametlikus keeles.
Parlament edendab ka keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Euroopa kinopubliku auhinnaga LUX, mida annavad ühiselt välja Euroopa Parlament ja Euroopa Filmiakadeemia, tõstetakse esile silmapaistvaid Euroopa filme. Filmid subtitreeritakse kõigisse ELi ametlikesse keeltesse, et teha need kättesaadavaks laiemale publikule.
19. mail 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni tehisintellekti kohta haridus-, kultuuri- ja audiovisuaalsektoris. See resolutsioon on keelepoliitika seisukohast oluline, kuna selles rõhutatakse ühelt poolt keelelist mitmekesisust silmas pidades tehisintellekti kasutamisega seotud riske ja probleeme ning teiselt poolt selle võimalusi hõlbustada mitmekeelsust näiteks automaatse subtitreerimise ja dubleerimise teel.
11. novembri 2021. aasta resolutsioonis „Euroopa haridusruum: ühine terviklik käsitus“ rõhutas parlament võõrkeelte õppimise tähtsust. Selles rõhutati, et liikmesriigid peavad toetama keeleõpet kõigis astmetes, eelkõige põhi- ja keskhariduses. See on kooskõlas Euroopa Nõukogu mitmekeelsuse eesmärgiga ja sellega püütakse saavutada põhihariduse ülemise astme lõpuks vähemalt veel kahe ELi ametliku keele oskus. Resolutsioonis paluti komisjonil arendada välja vahendid, mis aitavad rakendada nõukogu soovitust tervikliku keeleõppekäsituse kohta, ning edusamme jälgida ja pakkuda rahalist tuge, eriti koolidele, kus õpetatakse teistes ELi riikides elavate ELi kodanike emakeeli. Liikmesriikidel paluti koguda keeleõppe kohta võrreldavaid andmeid.
9. mai 2023. aasta resolutsioonis muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamise kohta rõhutas parlament, kui oluline on hõlbustada dubleerimist, subtiitreid, audiokirjeldusi kõigis selle territooriumi keeltes, kus audiovisuaalmeedia teenuseid osutatakse. Parlament nõudis suuremate pingutuste tegemist, et levitada Euroopa päritolu teoseid, milles kajastub kogu Euroopa keeleline mitmekesisus, mitte ainult ametlikes, vaid ka piirkondlikes ja vähemuskeeltes.
16. juulil 2025 tegi komisjon ELi 2028.–2034. aasta eelarve raames ettepaneku uue programmi „Erasmus+“ kohta aastateks 2028–2034 ja programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammi „AgoraEU“ kohta. Parlament ja nõukogu tegutsevad mõlema programmi puhul kaasseadusandjatena.
B. Vähemuskeelte toetamine
17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta väljendas parlament toetust algatusele, mille eesmärk on parandada keelevähemuste kaitset.
22. novembri 2023. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks nõudis parlament piirkondlike ja vähemuskeelte tugevamat kaitset ning nende kaasamist ELi aluslepingute tulevastes läbivaatamistes.
C. Euroopa tuleviku konverents
2022. aasta mais võttis Euroopa tuleviku konverents vastu oma lõpparuande. Selle täiskogu 48. ettepanekus „Kultuur ja vahetusprogrammid“ öeldakse, et EL peaks edendama mitmekeelsust kui silda teiste kultuuride juurde juba varasest east alates. Rõhutatakse et, vähemuskeeled ja piirkondlikud keeled vajavad lisakaitset, võttes arvesse Euroopa Nõukogu vähemuskeelte konventsiooni ja rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.
Ettepanekus soovitatakse ka ELil kaaluda Euroopa tasandil keelelist mitmekesisust edendava institutsiooni loomist. Samuti nähakse sellega ette, et lapsed omandavad alates algkoolist lisaks emakeelele veel teise ELi keele hea oskuse; püütakse edendada Euroopa ühtekuuluvust, julgustades kodanikke õppima piirialadel naaberkeeli; ning edendatakse inglise keele oskust, et parandada kodanikevahelist suhtlust.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi kodanike, võrdõiguslikkuse ja kultuuri poliitikaosakond. Lisateabe saamiseks külastagekultuuri- ja hariduskomisjoni veebisaiti.
Anastasia MITRONATSIOU / Denise CHIRCOP