Intellektuaalomand

Käesolevas teabelehes selgitatakse ELi intellektuaalomandiõiguste raamistikku, mis hõlmab tööstus- ja kaubandusomandit (patendid, kaubamärgid, disainilahendused, ärisaladused ja geograafilised tähised) ning autoriõigust. Samuti selgitatakse selles Euroopa Parlamendi rolli intellektuaalomandit reguleerivate õigusnormide ühtlustamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 114 ja 118 hõlmavad intellektuaalomandit reguleerivate õigusnormide ühtlustamist ja kogu ELis kehtivate intellektuaalomandiõiguste loomist.

Eesmärgid

Kuigi intellektuaalomandiõigusi reguleeritakse mitmesuguste rahvusvaheliste ja riigisiseste õigusnormidega, ühtlustatakse neid ka ELi õigusaktidega. ELi toimimise lepingu artikliga 118 on ette nähtud, et siseturu rajamise ja selle toimimise raames sätestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed selleks, et luua intellektuaalomandit reguleeriv ELi õigus. Sellega tagatakse intellektuaalomandiõiguste ühetaoline kaitse kogu ELis ning kogu ELi hõlmav kord lubade andmise, koordineerimise ja järelevalve jaoks. ELi seadusandlik tegevus selles valdkonnas seisneb peamiselt intellektuaalomandiõigustega seotud aspektide ühtlustamises ELi süsteemi loomise teel. Seda on juba tehtud ELi kaubamärgi ja registreeritud ELi disainilahendusega ning alates 2023. aastast ka patentidega. Paljud ELi õigusaktid kajastavad ka liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Berni ja Rooma konventsioonidest, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (TRIPS-leping) ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 1996. aasta rahvusvahelistest lepingutest.

Saavutused

A. Õigusaktide ühtlustamine

1. Kaubamärgid, disainilahendused ja mudelid

ELi kaubamärke käsitlev õigusraamistik põhineb neljaastmelisel registreerimissüsteemil, mis hõlmab muu hulgas riiklikke kaubamärgisüsteeme. Need on ühtlustatudkaubamärgi direktiiviga (direktiiv (EL) 2015/2436), mis võeti vastu kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide omavahel kooskõlla viimiseks. Lisaks liikmesriigi tasandil kaubamärgi kaitsmisele (kaubamärgi registreerimine riikliku kaubamärgiameti kaudu) on ELis võimalik seda teha ka Beneluxi tasandil, 1994. aastal kasutusele võetud ELi kaubamärgi abil ning rahvusvahelisel tasandil. ELi kaubamärgi määrusega (määrus (EL) 2017/1001) kodifitseeriti ja asendati kõik varasemad ELi kaubamärki käsitlevad määrused. Kodifitseerimine oli vajalik selguse huvides, kuna ELi kaubamärgisüsteemi oli juba mitu korda oluliselt muudetud. ELi kaubamärk ja selle mõju on kogu ELis ühtne. ELi kaubamärke ja disainilahendusi haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). EUIPO-le makstavate lõivude suurus on kindlaks määratud ELi kaubamärgi määruses. Need on kehtestatud tasemel, mis tagab, et nendest saadav tulu katab EUIPO kulud, ja need täiendavad kehtivaid riiklikke kaubamärgisüsteeme.

Euroopa Liidu disainilahendusi käsitleva määrusega (määrus (EÜ) nr 6/2002) loodi ühenduse süsteem disainilahenduste ja mudelite kaitseks. Viimastel aastatel on EL ajakohastanud liidu disainilahenduste raamistikku 2024. aastal vastu võetud samateemalise seadusandliku reformi paketiga. Selles vaadati läbi õigusaktid, et tugevdada ja ühtlustada disainilahenduste kaitset, millest saavad kasu sõltumatud autorid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning tööstusharud, kus disainilahendused on olulised. ELi disainilahenduste määrus (määrus (EL) 2024/2822) jõustus 1. mail 2025. Selle eesmärk on tagada, et disainilahenduste kaitse süsteem on kohandatud digiajastule. Määruses laiendati mõisteid ja määratlusi, et need oleksid praegustes ja tulevastes oludes jätkuvalt kohaldatavad. Samuti soovitakse määruse abil suurendada disainilahenduste kaitse süsteemi kättesaadavust, tulemuslikkust ja taskukohasust, lihtsustades VKEde ja disainirohkete tööstusharude jaoks menetlusi ning optimeerides makstavate lõivude suurust ja komponente.

Disainilahenduste direktiivi (direktiiv (EL) 2024/2823) eesmärk on samuti kohandada süsteemi digiajastule (eelkõige 3D-printerite kasutuselevõtule) ning muuta see palju kättesaadavamaks ja tulemuslikumaks. See saavutatakse tänu kulude vähendamisele, menetluste lihtsustamisele ning nende tõhusamaks ja prognoositavamaks muutmisele ning õiguskindluse suurendamisele. Liikmesriigid peavad disainilahenduste direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 9. detsembriks 2027.

Nõukogu otsusega 2006/954/EÜ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1891/2006 seoti ELi disainilahenduste registreerimise süsteem WIPO rahvusvahelise tööstusdisainilahenduste ja mudelite registreerimise süsteemiga.

2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõiguste kaitsega tagatakse, et kirjanike, heliloojate, kunstnike, filmitegijate jt teosed on kaitstud ja nad saavad oma teose eest tasu. Digitehnoloogia on põhjalikult muutnud seda, kuidas loomesisu toodetakse, levitatakse ja tarbitakse. ELi autoriõiguse normid on sätestatud 13 direktiivis ja kahes määruses, millega on ühtlustatud autorite, esitajate, tootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide põhilised õigused. ELi standardite kehtestamisega vähendatakse riikidevahelisi erinevusi, luuakse vajalik kindlus loovuse edendamiseks ja loovusesse investeerimiseks, edendatakse kultuurilist mitmekesisust ning hõlbustatakse tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsisule ja -teenustele kogu ühtsel turul.

a. Autoriõigus

Autoriõiguse direktiiviga (direktiiv (EL) 2019/790) ühtlustatakse ELis autoriõigust käsitlevaid õigusnorme. Sellest saavad kasu nii tarbijad, loojad kui ka ettevõtjad. Direktiiviga tagatakse täiendav autoriõigus ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ja autoriõigusega kaitstud sisu eest õiglase tasu maksmine. Direktiiviga kehtestati ka veebiplatvormidele õiguslik vastutus oma saitidel autoriõigusega kaitstud sisu kasutamise ja üleslaadimise eest. Ent uued nõuded ei puuduta autoriõigusega kaitstud teoste mittekaubanduslikul eesmärgil üleslaadimist veebientsüklopeediatesse (nt Vikipeedia). Ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamist käsitleva direktiivi (direktiiv (EL) 2019/789 (kaabel- ja satelliitlevi direktiiv)) eesmärk on teha ELi tarbijatele internetis kättesaadavaks rohkem tele- ja raadiosaateid. Direktiivis võeti kasutusele päritoluriigi põhimõte, et hõlbustada õiguste litsentsimist teatavate programmide puhul, mida ringhäälinguorganisatsioonid oma veebiplatvormidel pakuvad, nt samaaegsed ülekanded ja järelvaatamisteenused. Ringhäälinguorganisatsioonid peavad hankima autoriõiguse loa oma ELi asukohariigis, et teha raadiosaated, teleuudised ja päevakajalised saated ning ringhäälinguorganisatsiooni enda toodetud ja täielikult rahastatud saated veebis kättesaadavaks kõigis ELi liikmesriikides.

Raamatutele ja trükimaterjalile ligipääsetavust käsitleva direktiiviga (direktiiv (EL) 2017/1564) on lubatud teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavad kasutusviisid, et teha need pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis kättesaadavaks.

Võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse määrusega (määrus (EL) 2017/1128) soovitakse tagada, et tarbijad, kes ostavad või tellivad võrgusisu, nagu filmid, spordiülekanded, muusika, e-raamatud ja mängud, saaksid sellele ligi pääseda ka siis, kui nad reisivad teistesse ELi liikmesriikidesse.

b. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kehtivuse aeg

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused on kaitstud autori või looja eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.Autoriõiguse kaitse tähtaega käsitleva 2011. aasta direktiiviga (direktiiv 2011/77/EL) pikendati helisalvestiste esitajate autoriõiguse kaitset 50 aastalt 70 aastale pärast salvestamist ning muusika autorite puhul, nagu heliloojad ja sõnade autorid, 70 aastale pärast autori surma. 70 aastat kestev kaitse on kujunenud helisalvestiste puhul rahvusvaheliseks normiks. Praegu kaitstakse helisalvestisi 70 aastat või kauem 64s maailma riigis.

c. Arvutiprogrammid ja andmebaasid

Arvutiprogrammide õiguskaitse direktiiviga (direktiiv 2009/24/EÜ) nõutakse, et liikmesriigid kaitseksid autoriõigusega arvutiprogramme, sest need loetakse Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni kohasteks kirjandusteosteks. Andmebaaside direktiiviga (direktiiv 96/9/EÜ) nähakse ette õiguskaitse andmebaasidele. Andmebaas on selles määratletud kui süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on elektrooniliste või muude vahendite abil individuaalselt kättesaadav. Direktiivis on sätestatud, et andmebaase kaitstakse nii autoriõigusega, mis hõlmab intellektuaalset loomingut ennast, kui ka sui generis õigusega, mis kaitseb andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks tehtud investeeringut (raha, inimressursid, töö ja energia).

Andmemäärusega (määrus (EL) 2023/2854) on kehtestatud normid ühendatud toodete või seotud teenuste (nt asjade internet ja tööstusmasinad) kasutamisel loodud andmete jagamiseks. Selles nõutakse niisuguste andmete avalikustamist ja avaldamist, mis võivad olla kaitstud andmevaldaja või kolmanda isiku ärisaladuste, autoriõiguste või muude intellektuaalomandiõigustega, ning võimaldatakse kasutajatele juurdepääs nende loodud andmetele. See sisaldab uusi norme, millega täpsustatakse, kes saab ELis kõigis majandussektorites loodud andmeid kasutada ja neile juurde pääseda.

2022. aastal vastu võetud andmehalduse määrusega (määrus (EL) 2022/868) loodi mehhanismid, et hõlbustada teatavat liiki kaitstud avaliku sektori teabe taaskasutamist, suurendada usaldust andmevahendusteenuste vastu ja edendada andmealtruismi kogu ELis.

Kavandatud VII koondpaketi eesmärk on lihtsustada ja konsolideerida mitmeid ELi digivaldkonna õigusakte, nagu andmemäärus ja andmehalduse määrus. Euroopa Komisjon esitas selle digivaldkonna koondmääruse ettepaneku 19. novembril 2025 ning üks selle põhipunkte on ühtlustada seoseid andmemääruse ja andmehalduse määrusega. Praegu kehtivate õigusaktide muutmisega soovitakse luua Euroopa andmepõhisele majandusele sidus alus, mis ühendab andmekaitset ja innovatsiooni. Eesmärk on vähendada keerukust, konsolideerides norme ja ühtlustades mõisteid. Nõukogu ja parlamendiga peetud kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel jõuti paketis esialgsele kokkuleppele. Nüüd peavad need kaks kaasseadusandjat kokkuleppe ametlikult vastu võtma.

d. Rentimis- ja laenutamisõigus

Rentimis- ja laenutamisõigust käsitlev direktiiv (direktiiv 2006/115/EÜ) oli varajane ELi õigusakt, milles käsitleti autorite õigusi ja võeti kasutusele horisontaalne lähenemisviis. Sellega kehtestati võõrandamatu õigus tasule, kuna autorite ja esitajate loome- ja kunstiline tegevus eeldab piisavat sissetulekut ning fonogrammide ja filmide tootmiseks vajalikud investeeringud on eriti suured.

e. Kollektiivse esindamise organisatsioonid

Enne kaitstud sisu levitamist tuleb hankida autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajatelt luba. Õiguste omajad võivad usaldada oma õigused kollektiivse esindamise organisatsioonile, mis teostab õigusi nende nimel. Kollektiivse esindamise organisatsioon on kohustatud neid õigusi teostama, kui tal puuduvad õigustatud põhjused sellest keeldumiseks. Autoriõiguse kollektiivset teostamist käsitleva direktiiviga (direktiiv 2014/26/EL) on kehtestatud kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes kohaldatavad nõuded, et tagada juhtimise, finantshalduse, läbipaistvuse ja aruandluse kõrge tase. Direktiivi eesmärk on tagada, et õiguste omajatel oleks võimalik oma õiguste teostamisel kaasa rääkida. Lisaks parandatakse direktiiviga kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimist, nähes ette kogu ELis kehtivad standardid. Liikmesriigid peavad hoolitsema selle eest, et kollektiivse esindamise organisatsioonid tegutsevad nende õiguste omajate parimates huvides, keda nad esindavad.

3. Patendid

Patent on omandiõigus, mille võib anda igale tehnilist laadi leiutisele, tingimusel, et see on uus, sisaldab leiutusaspekti ja on tööstuslikult kasutatav. Patent annab selle omanikule õiguse takistada teisi leiutist ilma loata valmistamast, kasutamast või müümast. Patendid ergutavad ettevõtjaid tegema vajalikke investeeringuid uuendustegevusse ning motiveerivad üksikisikuid ja ettevõtjaid pühendama vahendeid uurimis- ja arendustegevusele. Euroopas on võimalik tehnilisi leiutisi kaitsta kas riiklike patentidega, mille annavad pädevad riiklikud asutused, või Euroopa patentidega, mille annab keskselt Euroopa Patendiamet. Euroopa Patendiamet on Euroopa Patendiorganisatsiooni täidesaatev organ. Patendiorganisatsioonil on praegu 39 liiget. EL ise Euroopa Patendiorganisatsiooni liige ei ole.

Pärast liikmesriikide aastatepikkusi mõttevahetusi kiitsid Euroopa Parlament ja nõukogu 2012. aastal heaks ühtse toimega Euroopa patendi (ühtse patendi) õigusliku aluse. Liikmesriikide rahvusvahelise kokkuleppega loodi seeläbi ühtne ja spetsialiseerunud patendikohtusüsteem.

Euroopa Liidu Kohus andis ühtse patendi paketile heakskiidu 5. mail 2015 kohtuasjades C-146/13 ja C-147/13 tehtud otsusega, mis avas tee tõelise Euroopa patendi loomisele.

Euroopa Patendiameti välja antav ELi ühtse toimega patent on alates selle jõustumisest 1. juunil 2023. aastal pakkunud ühtset kaitset, millel on ühesugune toime kõigis osalevates ELi riikides. Ettevõtjad saavad kaitsta oma leiutisi kõigis ELi liikmesriikides tõelise ELi patendiga. Samuti saavad nad ühtse toimega patente vaidlustada ja kaitsta äsja loodud ühtse patendikohtu kaudu ühesainsas kohtumenetluses. See muudab süsteemi sujuvamaks ja hoiab kokku tõlkekulusid. Ühtse patendikohtu lepingus on sätestatud, et ELi õiguse ülimuslikkust tuleb austada (lepingu artikkel 20) ning et Euroopa Liidu Kohtu otsused on ühtsele patendikohtule siduvad. Ühtne patendikohus on praegu pädev arutama 18 ELi liikmesriigis tekkinud vaidlusi. Ühtne patendikohus koosneb esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kohtu kantseleist. Esimese astme kohus on detsentraliseeritud ülesehitusega. Selle moodustavad Pariisis asuv kesktalitus, millel on allüksused Münchenis ja Milanos, ning piirkondlikud ja kohalikud talitused üle kogu Euroopa. Apellatsioonikohus asub Luxembourgis. See menetleb esimese astme kohtu otsuste peale esitatud edasikaebusi ja kaalub kohtu lõplike otsuste väljakuulutamise järel kohtuasja taasmenetlemise taotlusi. Ühtse patendikohtu lepingu artikli 9 lõike 1 kohaselt on apellatsioonikohtu kolleegiumide koosseis rahvusvaheline. Sinna kuuluvad kolm õiguslikult pädevat kohtunikku ja kaks tehniliselt pädevat kohtunikku, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

4. Ärisaladus

Äri- ja oskusteabe salajas hoidmise tava ulatub sajandite taha. Paljudes riikides kehtivad ärisaladuse kaitseks õigusaktid, sõltumata sellest, kas seda määratletakse intellektuaalomandiõiguste osana või mitte. Konfidentsiaalsele teabele antava kaitse taset ei saa võrrelda kaitse tasemega muudes intellektuaalomandiõiguse valdkondades, nagu patendid, autoriõigus ja kaubamärgid. Seda teavet saab aga põhimõtteliselt kaitsta tähtajatult, mitte ainult kindla piiratud aja jooksul. Ärisaladuse kaitse erineb riigiti rohkem kui teised intellektuaalomandiõigusi käsitleva õiguse valdkonnad ning see võib olla isegi kasulikum ja soodsam kui ametlik patendikaitse. 2016. aastal võeti vastu ärisaladuste kaitse direktiiv (direktiiv (EL) 2016/943), et kaitsta avalikustamata oskusteavet ja äriteavet (ärisaladused) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest.

5. Intellektuaalomandiõigused sordiaretuses

Sordikaitse, mida nimetatakse ka sordiaretaja õiguseks, on intellektuaalomandiõigus, mis antakse uue taimesordi aretajale. ELi üldine sordikaitsesüsteem, mis põhineb 1991. aasta rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni põhimõtetel, soodustab põllumajanduse ja aianduse arengut. Sordikaitse erisüsteem loodi ELi õigusaktidega ja see võimaldab anda taimesordi aretajale intellektuaalomandiõiguse. Süsteemi rakendab ja kohaldab Ühenduse Sordiamet.

6. Geograafilised tähised

ELi põllumajanduse intellektuaalomandiõiguste süsteemi kohaselt on geograafiliste tähistena registreeritud toodete nimetused seaduslikult kaitstud jäljendamise ja väärkasutamise eest ELis ja ELi mittekuuluvates riikides, kellega on sõlmitud eraldi kaitseleping. Tootenimetusele võib anda geograafilise tähise, kui sel on konkreetne seos toote valmistamise kohaga. Selline tunnustus võimaldab tarbijatel kvaliteetseid tooteid usaldada ja eristada ning ühtlasi aitab tootjatel oma tooteid paremini turustada. Intellektuaalomandina tunnustatud geograafilistel tähistel on ELi ja teiste riikide vahelistes kaubandusläbirääkimistes üha olulisem roll. Näiteks on Ameerika Ühendriigid jätkuvalt mures ELi geograafiliste tähiste kaitse pärast, mis mõjutab nii USA kaubamärkide kaitset kui ka selliste USA toodete turulepääsu, mille puhul kasutatakse ELi ja ELi-väliste riikide turgudel tavanimetusi[1]. Alkohoolsete jookide ja põllumajandustoodete geograafilisi tähiseid käsitlevas määruses (määrus (EL) 2024/1143) on kindlaks määratud tooted, millel on nende päritolukohaga seotud looduslikest ja inimteguritest tulenev(ad) kvaliteet, omadused või maine. Tooted, mis on kaalumisel või millele on tunnustatud geograafiline tähis juba antud, on kantud geograafiliste tähiste registritesse. Sarnane määrus käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitse kohta võeti vastu 2023. aastal (määrus (EL) 2023/2411). Sellega kaitstakse tööstustooteid, mis on seostatavad nende geograafilise tootmispiirkonnaga (nt Albacete noad, Böömi kristall ja Limoges’i portselan), sarnaselt piirkondlikult toodetud toiduainetele ja jookidele antava kaitsega.

Rahvusvahelisel tasandil määrati EUIPO geograafiliste tähiste valdkonna pädevaks asutuseks. Seda tehti nõukogu otsusega ELi ühinemise kohta Genfi redaktsiooniga (otsus (EL) 2019/1754). Ameerika Ühendriigid on endiselt väga mures selle pärast, milliste tulemusteni jõuti Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 2015. aasta läbirääkimistel, mille eesmärk oli laiendada päritolunimetuste kaitset käsitlevat Lissaboni kokkulepet.

7. Võitlus võltsimise vastu

Võltsitud ja piraatkauba impordimaht on kogu ELi peale hinnanguliselt ligikaudu 85 miljardit eurot (kuni 5% kogu impordist). Kogu maailmas on piraatkaubaga kauplemise osakaal kaubanduses 2,5% ja selle väärtus on kuni 338 miljardit eurot. Seetõttu põhjustab see õiguste omajatele, valitsustele ja majandusele suurt kahju.

Kuna liikmesriikide sanktsioonisüsteemide erinevused muutsid tulemusliku võltsimis- ja piraatlusevastase võitluse nende jaoks keeruliseks, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu esimese sammuna vastu intellektuaalomandiõiguste jõustamise direktiivi (direktiiv 2004/48/EÜ). Direktiivi eesmärk on tugevdada võitlust piraatluse ja võltsimise vastu liikmesriikide õigusaktide omavahel kooskõlla viimise teel. Sellega tagatakse ühtsel turul kõrge, samaväärne ja ühtne intellektuaalomandi kaitse tase. Direktiiviga on ette nähtud tsiviil- ja haldusõiguse kohased meetmed, menetlused ja hüvitised. Määrusega, mis käsitleb intellektuaalomandiõiguste tagamist tollis (määrus (EL) nr 608/2013), on tolliasutustele ette nähtud menetluskord, et tagada intellektuaalomandiõigused kaupade puhul, mille suhtes tehakse tollijärelevalvet või tollikontrolli.

B. Õiguste lõppemine

1. Määratlus

Õiguste lõppemine on õigusdoktriin, mida kohaldatakse kõigi tööstusomandi valdkondade suhtes ning see tähendab seda, et kui intellektuaalomandiõiguse omaja või tema nõusolekul tegutsev esindaja müüb intellektuaalomandiõigusega kaitstud toote (näiteks patendi) ära, siis see õigus lõpeb sellega.ELis on Euroopa Liidu Kohus ELi aluslepinguid järjepidevalt tõlgendanud nii, et intellektuaalomandiõigused lõpevad siseturul siis, kui õiguste omaja või tema nõusolekul tegutsev esindaja on toote turule lasknud. Ühe liikmesriigi õigusaktidega kaitstud tööstusliku või kaubandusliku intellektuaalomandi õiguste omaja ei saa toetuda neile sätetele, et takistada teises liikmesriigis juba turule lastud toodete importi.

2. Piirangud

ELi õiguste lõppemise põhimõtet ei kohaldata võltsitud toodete turustamise suhtes või toodete puhul, mida turustatakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikkel 6). 1999. aastal otsustas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas C-173/98 (Sebago Inc. ja Ancienne Maison Dubois & Fils SA vs. G-B Unic SA), et kolmandates riikides turule lastud toodete puhul ei ole liikmesriikidel lubatud oma riigisiseses õiguses ette näha kaubamärgist tulenevate õiguste lõppemist.

3. Valdkonda reguleerivad õigusaktid

Õiguste lõppemist käsitlevad ELi õigusnormid tulenevad suures osas Euroopa Liidu Kohtu praktikast ELi toimimise lepingu artikli 34 tõlgendamisel. Selles artiklis käsitletakse liikmesriikide vahel koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeid[2]. See kohtupraktika on mõjutanud kõiki intellektuaalomandiõigust käsitlevaid ELi õigusakte.

C. Euroopa Liidu Kohtu hiljutine kohtupraktika

2012. aastal kinnitas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas C-406/10 (SAS Institute Inc. vs. World Programming Ltd) tehtud kohtuotsuse punktis 32, et vastavalt arvutiprogrammide õiguskaitse direktiivile (direktiiv 91/250/EMÜ, kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2009/24/EÜ) on autoriõigusega kaitstud ainult arvutiprogrammile antud kuju ning selle loogika, algoritmide ja programmeerimiskeele aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole selle direktiivi alusel kaitstud. Kohus toonitas, et arvutiprogrammi funktsionaalsus ega arvutiprogrammis selle teatavate funktsioonide käitamiseks kasutatav programmeerimiskeel ja andmefailide vorming ei kujuta endast selle programmi avaldumisvormi direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses (kohtuotsuse punkt 39).

Kohtuasjas C-160/15 (GS Media BV vs. Sanoma Media Netherlands BV jt) otsustas Euroopa Liidu Kohus, et veebisaidile niisuguse hüperlingi ülespanemine, mis viib autoriõigusega kaitstud teosteni, mis on avaldatud muul veebisaidil ilma autori nõusolekuta, ei kujuta endast üldsusele edastamist, kui lingi üles pannud isik ei taotle rahalist kasu ega teadnud, et need teosed avaldati ebaseaduslikult.

Kohtuasjas C-484/14 (Tobias Mc Fadden vs. Sony Music Entertainment Germany GmbH) tehtud kohtuotsuses leidis Euroopa Liidu Kohus, et WiFi võrgu üldsusele tasuta kättesaadavaks tegemine, et juhtida võimalike klientide tähelepanu poe kaupadele ja teenustele, kujutab endast infoühiskonna teenust vastavalt e-kaubanduse direktiivile (direktiiv 2000/31/EÜ). Lisaks kinnitas kohus, et teatavatel tingimustel ei saa sidevõrgule juurdepääsu pakkuvat teenuseosutajat vastutavaks pidada. Järelikult ei saa autoriõiguse omaja nõuda kahjuhüvitist põhjendusel, et kolmas isik kasutas võrku tema õiguste rikkumiseks. Internetiühenduse kaitsmine salasõnaga tagab tasakaalu ühelt poolt autoriõiguse omaja intellektuaalomandiõiguste ning teiselt poolt juurdepääsu pakkujate ettevõtlusvabaduse ja võrgu kasutajate teabevabaduse vahel.

Kohtuasjas C-265/19 (Recorded Artists Actors Performers Ltd vs. Phonographic Performance (Ireland) Ltd jt) tehtud kohtuotsuses leidis Euroopa Liidu Kohus, et liikmesriik ei tohi WIPO lepingu vastastikkuse klauslile tuginedes jätta Euroopa Majanduspiirkonna välistest riikidest pärit esitajaid tasu saamise õigusest ilma. Kõigil WIPO esituste ja fonogrammide lepingu osalisriikidest pärit fonogrammitootjatel ja esitajatel on õigus õiglasele tasule. Vastuseks Euroopa Liidu Kohtu otsusele algatas Euroopa Komisjon 11. septembril 2023 konsultatsiooni ELi mittekuuluvatest riikidest pärit muusikaesitajatele ja fonogrammitootjatele ELis esitatava salvestatud muusika eest tasu maksmise tingimuste üle. USA sidusrühmad olid sellele eelnevalt väljendanud muret ELi liikmesriikide tava üle mitte maksta USAst pärit fonogrammitootjatele ja esitajatele litsentsitasusid.

Euroopa Parlamendi roll

Intellektuaalomand loob ELi ettevõtjatele ja majandusele lisandväärtust. Selle ühetaoline kaitse ja jõustamine aitab edendada innovatsiooni ja majanduskasvu. Euroopa Parlament on seepärast pühendunud intellektuaalomandiõiguste ühtlustamisele, luues riiklike süsteemide kõrvale ühtse ELi süsteemi ning nähes ette ELi kaubamärgi, registreeritud ELi disainilahenduse ja Euroopa ühtse patendi.

Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis intellektuaalomandiõiguste ning eelkõige andmebaaside, biotehnoloogialeiutiste ja autoriõiguse õiguskaitse kohta toetanud selliste õiguste järkjärgulist ühtlustamist. Parlament on avaldanud ka vastuseisu inimese kehaosade patenteerimisele. 27. veebruaril 2014 võttis Euroopa Parlament vastu omaalgatusliku resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta (õigus teha seaduslikult omandatud sisust isiklikuks tarbeks koopiaid), kuna digitaalne kopeerimine isiklikuks tarbeks on tehnoloogia arenedes muutunud majanduslikult väga tähtsaks. Parlament aitas ka aktiivselt koostada WIPO lepingut, mis käsitleb autoriõiguses vaegnägijate huvides tehtavaid erandeid (Marrakechi leping).

ELi autoriõiguse normide üldise läbivaatamise käigus (vt eespool autoriõigust käsitlev osa) toimus tuline avalik arutelu autoriõiguse direktiivi eelnõu artiklite 11 ja 13 üle. Arutelu tipnes parlamendi hääletusega, millega toetati püüdlusi anda meediaväljaandjatele uus õigus teenida teatud suurte uudisteplatvormide sisu pealt tulu ning õigus, mis aitab internetis toime pandud autoriõiguste rikkumisi lihtsamini tuvastada. Loometööstuses rõõmustati, kuid tehnoloogiaettevõtete esindajad kritiseerisid neid ettepanekuid tugevalt.

10. märtsil 2026 võttis Euroopa Parlament õiguskomisjoni raporti põhjal vastu resolutsiooni autoriõiguse ja generatiivse tehisintellekti võimaluste ja probleemide kohta. Resolutsioonis nõuti õiguste omajatele läbipaistvust, õiglast tasu ja võimalust takistada nende kaitstud sisu kasutamist tehisintellekti treenimisel. Õiguskomisjoni uuringust „Metaversum“ nähtub, et tehisintellekt tekitab autoriõiguse kaitses uusi raskusi, eelkõige seoses tehisintellektimudelite varjatud treenimisega, milleks kasutatakse autoriõigusega kaitstud materjali või kaitstud andmeid, ning sellele järgneva sisu loomisega tehisintellektimudelite abil. Kodanikuvabaduste ning justiits- ja institutsiooniliste asjade poliitikaosakond korraldas generatiivse tehisintellekti ja autoriõiguse teemal eriseminari, et aidata kaasa õiguskomisjoni tööle selles valdkonnas[3].

Lisaks ilmneb Euroopa Parlamendi jaoks koostatud uuringutest, et mitmed lepingupõhised kokkulepped hõlbustavad andmetega seotud intellektuaalomandiõiguste eemaldamist või võimaldavad omandada subjekti intellektuaalomandiõigusi. See võib juhtuda siis, kui teosed avaldati mõnel platvormil või kui looming või leiutis sai teoks teenuslepingu raames. Sellised kokkulepped hõlmavad järgmist:

  • õiguslikud kokkulepped, millega jäetakse loojad ilma intellektuaalomandiõigustest või neid sunnitakse digiplatvormide teenustesse ja serveritesse paigutatud sisuga seoses andma tasustamata litsentse ja/või millega antakse sellised õigused üle platvormidele;
  • väljaostulepingud, mille kaudu platvormid omandavad loojate intellektuaalomandiõigusi;
  • õiguslikud kokkulepped, millega jäetakse töötajad, leiutajad või loojad ilma nende töö või teenuse raames loodud sisuga seotud intellektuaalomandiõigustest ja/või antakse sellised õigused üle tööandjale (work for hire)[4].
  • Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ning justiits- ja institutsiooniliste asjade poliitikaosakond. Lisateabe saamiseks külastage õiguskomisjoni veebisaiti.

     

    [1]„2025 National Trade Estimate Report on Foreign Trade Barriers“ (2025. aasta riikliku kaubandusprognoosi aruanne väliskaubandustõkete kohta), USA kaubandusesindaja büroo, lk 148.
    [2]Vt kohtuasi C-15/74 (Centrafarm ja Adriaan de Peijper vs. Sterling Drug Inc.) ja kohtuasi C-187/80 (Merck & Co. Inc. vs. Stephar BV ja Petrus Stephanus Exler).
    [3]Lucchi, N. ja Hunter, S., „Generative AI and Copyright – Training, Creation, Regulation“ (Generatiivne tehisintellekt ja autoriõigus – treenimine, loomine, reguleerimine), kodanikuvabaduste ning justiits- ja institutsiooniliste asjade poliitikaosakond, Euroopa Parlament, 2025; Brando, A., „Technological Aspects of Generative AI in the Context of Copyright“ (Generatiivse tehisintellekti tehnoloogilised aspektid autoriõiguse kontekstis), kodanikuvabaduste ning justiits- ja institutsiooniliste asjade poliitikaosakond, Euroopa Parlament, 2025; Peukert, C., „The economics of copyright and AI – Empirical evidence and optimal policy“ (Autoriõiguse ja tehisintellekti majanduslikud aspektid – empiirilised tõendid ja optimaalne poliitika), kodanikuvabaduste ning justiits- ja institutsiooniliste asjade poliitikaosakond, Euroopa Parlament, 2025.
    [4]Macrez, F. jt, „Buyout contracts imposed by platforms in the cultural and creative sector“ (Platvormide kehtestatud väljaostulepingud kultuuri- ja loomesektoris), kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, Euroopa Parlament, oktoober 2023; Maciejewski, M., „Metaverse“ (Metaversum), kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, Euroopa Parlament, juuni 2023.

    Jagoda Karolina MACIEJEWSKA / JEREMY JULIAN OKORN / Mariusz MACIEJEWSKI