Euroopa digitaalarengu tegevuskava

Käesolevas teabelehes kirjeldatakse seda, kuidas ELi digivaldkonna tegevuskava on muutunud ja kuidas alates 2024. aastast on EL tegevuskava koostamise asemel hakanud rohkem keskenduma rakendamisele. Selleks on vastu võetud eri õigusraamistikke, näiteks tehisintellekti käsitlev määrus. Lisaks kirjeldatakse teabelehes seda, kuidas platvorme, andmeid, digitaalset identiteeti, tehisintellekti ja küberturvalisust käsitlevad uued normid aitavad tagada digiruumi turvalisust, ausat konkurentsi ja digitaalset suveräänsust ning seda kooskõlas rohepöördega.

Õiguslik alus

Kuigi aluslepingutes puuduvad spetsiifilised sätted info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kohta, võib Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) alusel EL võtta meetmeid sellistes poliitikavaldkondades nagu tööstus, konkurents, kaubandus, üleeuroopalised võrgud, teadusuuringud, energeetika, ühtse turu rajamine, kaupade vaba liikumine, inimeste ja teenuste liikumine, haridus ning kultuur.

Eesmärgid

Digitaalarengu tegevuskavaga soovib EL tagada, et digiüleminek oleks inimkeskne, turvaline ja kestlik. Toetudes digitaalse ühtse turu strateegiale ja digikompassile edendatakse digitaalarengu tegevuskavaga usaldusväärseid andmevooge, koostalitlusvõimelist digitaalset identiteeti, õiglast veebiplatvormide turgu, tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist ja tugevat küberkaitset. Digikümnendi poliitikaprogrammiga muudetakse need eesmärgid sihtideks oskuste, taristu, ettevõtluse digitaliseerimise ja avalike teenuste valdkonnas.

Saavutused

A. Esimene digitaalarengu tegevuskava aastateks 2010–2020

Esimeses digitaalarengu tegevuskavas keskenduti ühenduvuse parandamisele, kulude vähendamisele ja tarbijakaitse tugevdamisele. Sellega seonduvad peamised saavutused on järgmised:

  • rändlustasude kaotamine („rändle nagu kodus“),
  • lairibaühenduse kättesaadavuse parandamine,
  • peamiste andmekaitsenormide kehtestamine, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus.
  • Samuti edendati sellega digitaalset kasvu, toetades oskuste parandamist, tööstuse digiteerimist ja avalikke teenuseid. Lisaks võeti vastu normid, mis käsitlevad asukohapõhist tõkestust ja võrgusisuteenuste piiriülest kaasaskantavust.

    Andmepõhise majanduse toetamiseks võttis EL vastu meetmed isikustamata andmete vaba liikumise, küberturvalisuse ja avatud andmete kohta ning parandas regulatiivset koordineerimist elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti vahendusel.

    B. Teine digitaalarengu tegevuskava – digikompass 2030

    Teine digitaalarengu tegevuskava keskendus digitehnoloogiaga kaasnenud muutustele ning digiteenuste ja -turgude olulisusele, rõhutades ELi tehnoloogilisi ja geopoliitilisi eesmärke. Oma teatistes Euroopa digituleviku kujundamise ja Euroopa digikümnendi poliitikaprogrammi kohta esitas komisjon üksikasjalikud meetmed turvaliste digiteenuste ja -turgude tagamiseks. Nendes teatistes seati esikohale kvantandmetöötlus, plokiahela strateegiad, tehisintellekt, pooljuhid (Euroopa kiibimäärus), digitaalne suveräänsus, digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalsed nõuded (määrus (EL) 2019/1020, mida muudeti määrusega (EL) 2024/2847), 5G- ja 6G-võrgud, Euroopa andmeruumid ja ülemaailmsed tehnoloogiastandardid.

    Märtsis 2021 avaldas EL digikompassi, milles esitati 2030. aastaks neli eesmärki.

    • Oskused: vähemalt 80%-l kõigist täiskasvanutest peaksid olema elementaarsed digioskused, ELis peaks töötama IKT valdkonnas 20 miljonit spetsialisti ning suurenema peaks naiste osakaal IKT valdkonna töökohtadel.
    • Äriühingud: 75% äriühingutest peaks kasutama pilvandmetöötluse teenuseid, suurandmeid ja tehisintellekti, üle 90% ELi väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest peaksid saavutama vähemalt algtasemel digimahukuse, ELi ükssarvikute (suure väärtusega iduettevõtjad) arv peaks kahekordistuma.
    • Taristu: kõikidel ELi kodumajapidamistel peaks olema gigabitine internetiühendus ja kõiki asustatud piirkondi peaks katma 5G-võrk, EL peaks tootma 20% maailma pooljuhtidest, ELis tuleks kasutusele võtta 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme ning Euroopa peaks saama ka oma esimese kvantarvuti.
    • Avalikud teenused: kõik olulisemad avalikud teenused peaksid olema kättesaadavad interneti teel; kõigil ELi kodanikel peaks olema võimalik kasutada elektroonilist tervisekaarti ning 80% kodanikest peaks kasutama elektroonilist identiteeti.
    • Määrusega (EL) 2021/694 loodud programm „Digitaalne Euroopa“ on ELi algatus, mille raames eraldatakse 2021.–2027. aastaks 7,5 miljardit eurot, et rahastada digitehnoloogia projekte sellistes valdkondades nagu kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt, küberturvalisus, kõrgtasemel digioskused ning digitehnoloogia lõimimine, mida toetavad digitaalse innovatsiooni keskused.

      2030. aasta programmis „Tee digikümnendisse“ on sätestatud eesmärgid, mis on alates 2022. aasta septembrist õiguslikult siduvad. Sellega muudetakse digikompass strateegiast rakendusvahendiks, mis hõlmab iga-aastast aruandlust ja liikmesriikide koostöömehhanisme.

      1. Andmed

      Euroopa digitaalse visiooni keskmes on andmete jagamine. Andmepõhise innovatsiooni edendamisel püüab EL säilitada tasakaalu eraelu puutumatuse, turvalisuse, eetika ja ohutuse vahel ning uurib isikustamata andmete kasutamise ja jagamise võimalusi uute tehnoloogiate ja ärimudelite kontekstis.

      ELi andmestrateegiaga tutvustati ideed võtta kasutusele ühtsed Euroopa andmeruumid, mis hõlmavad üheksat sektorit, tagades suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, kuid samas antakse äriühingutele ja üksikisikutele suurem kontroll enda loodud andmete üle. ELi andmealane õigusraamistik hõlmab järgmist:

      • isikuandmete kaitse üldmäärus (määrus (EL) 2016/679),
      • isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas käsitlev direktiiv (direktiiv (EL) 2016/680),
      • Euroopa andmehalduse määrus (määrus (EL) 2022/868) andmete kättesaadavuse ja usalduse kohta,
      • Euroopa andmemäärus (määrus (EL) 2023/2854), mis käsitleb õiglast juurdepääsu ja kasutajate õigusi, tagades samal ajal isikuandmete kaitse.
      • 2. Tehisintellekt

        2020. aasta veebruaris avaldatud valges raamatus tehisintellekti kohta rõhutati tehisintellekti olulist rolli tänapäeva ühiskonnas ning selle eeldatavat ühiskondlikku ja majanduslikku kasu eri sektoritele. Parlament võttis tehisintellektimääruse vastu 2024. aasta märtsis. Selle põhisätetega

        • kehtestatakse kaitsemeetmed üldotstarbelise tehisintellekti kasutusele,
        • piiratakse biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamist õiguskaitse valdkonnas,
        • keelatakse sotsiaalpunktide andmine ja tehisintellekti kasutamine kasutajate haavatavustega manipuleerimiseks või nende ärakasutamiseks,
        • tagatakse tarbijate õigus esitada kaebus ja saada sisulisi selgitusi.
        • Tehisintellektimäärus on kehtinud alates 1. augustist 2024 ning seda hakati kohaldama 36-kuulise ajavahemiku jooksul etapiviisiliselt. Samuti loodi sellega tehisintellektiamet, et koordineerida täitmise tagamist ELi tasandil.

          2022. aasta septembris esitas komisjon ettepaneku võtta vastu tehisintellektiga seotud vastutuse direktiiv, millega tagataks tehisintellekti tõttu kahju kannatanud isikutele ühesugune kaitse. Praeguseks on ettepanek tagasi võetud. Lisaks on avaldatud uus tootevastutuse direktiiv (direktiiv (EL) 2024/2853), et käsitleda digitooteid, nagu tehisintellekt.

          3. Digiteenuste määrus ja digiturgude määrus

          Digistrateegia alus on soov luua turvalisem ja avatum digitaalne ühtne turg, kus tagatakse kasutajate õigused ja äriühingute aus konkurents. Strateegia toetub kahele õigusaktile: digiteenuste määrusele ja digiturgude määrusele. Mõlemaga kaasajastatakse ELis digiteenuste suhtes kohaldatavaid norme ning kehtestatakse kogu ELi jaoks ühtsed reeglid. Parlament ja nõukogu võtsid määrused vastu 2022. aastal ja need jõustusid 2023. aasta mais. Digiteenuste määruses sätestatakse vahendusteenuste osutajate, eelkõige veebiplatvormide kohustused. Suurtele platvormidele kehtestatakse ebaseadusliku ja kahjuliku sisu levitamisega seotud ohtude tõttu erinormid. Digiturgude määruses määratakse kindlaks reeglid pääsuvalitseja staatusega ettevõtjatele ning keskendutakse sellistele ettevõtjatele, kes kõige tõenäolisemalt ebaausaid tavasid kasutavad. See hõlmab selliseid teenuseid nagu veebipõhised vahendusteenused, sotsiaalvõrgustikud ja pilvandmetöötlus. Digiteenuste määrusele tuginedes tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega ühtlustatakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist. Digiteenuste määrust kohaldatakse täismahus alates 17. veebruarist 2024. Digiturgude määruse täitmise tagamine hoogustus 2025. aastal, kui pääsuvalitsejatele määrati esimesed trahvid. Määruse täitmise tagamine ja seire on praegu komisjoni töös kesksel kohal.

          4. E-valitsus, e-identiteet ja digieuro

          Digitaalarengu tegevuskavas rõhutatakse e-valitsuse ja avaliku sektori piiriülese koostöö tähtsust. 2022. aasta novembris esitas komisjon ettepaneku, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus, ning 2024. aasta märtsis võttis nõukogu vastu Koostalitleva Euroopa määruse (määrus (EL) 2024/903), et tõhustada avalikke teenuseid ELis. Sellega luuakse Koostalitleva Euroopa nõukoda, kuhu kuuluvad liikmesriikide, komisjoni ja muude ELi asutuste esindajad.

          Usalduse suurendamine internetis on ühiskonna arengu ja majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega. E-identimise määrusega (määrus (EL) nr 910/2014) loodi kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste vahelise turvalise digitaalse suhtluse raamistik. Nende eesmärkide saavutamiseks võttis Euroopa Parlament 2024. aasta veebruaris vastu Euroopa digiidentiteedi raamistiku (määrus (EL) 2024/1183, eIDAS 2.0), mille eesmärk on teha 2030. aastaks võimalikuks, et vähemalt 80% ELi elanikest saaks kasutada olulistele avalikele teenustele juurdepääsuks digiidentiteedi lahendust. eIDAS 2.0 määrus on kehtinud alates 20. maist 2024 ja liikmesriigid valmistavad ette ELi digiidentiteedikukrute kasutuselevõttu.

          5. Küberturvalisus

          Pidades silmas Venemaa jätkuvat agressiooni Ukraina vastu, esitasid komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembril 2022 ELi küberkaitsepoliitika ja sõjaväelise liikuvuse tegevuskava 2.0. Nende eesmärgid on: