Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi ülesehitus
ja töökorraldus
Kaasotsustusmenetlus
ja teised menetlused
Euroopa Parlamendi eelarvepädevus
Pädevus kontrollida eelarve täitmist
Demokraatliku kontrolli teostamine
Euroopa Parlamendi saadikute statuut ja
üle-euroopalised parteid
Ajutised komisjonid
ja uurimiskomisjonid
Teised EL institutsioonid
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Euroopa Parlamendi ülesehitus ja töökorraldus

Peale valimisi ametisse asudes peavad vastsed Euroopa Parlamendi saadikud kõigepealt ühinema poliitilise fraktsiooniga, leidma endale sobiva komisjoni ja valima enda fraktsioonile esimehe ning parlamendile presidendi ja asepresidendid. Samuti peavad nad õppima orienteeruma nii Strasbourg'is kui ka Brüsselis, õpima tundma parlamendi organite vastutusalasid ja pädevusvaldkondi, ning lõpuks asuma seadusandlikule tööle. Järgneb lühikirjeldus parlamendisaadiku maailmast.

Euroopa Parlamendi koosseisu kuulub 626 üldistel ja otsestel valimistel viieks aastaks valitud saadikut. Aastatel 2004-2009, pärast Euroopa Liidu laienemist, hakkab esinduskogu koosnema 732 liikmest. Iga liikmesriiki esindavate saadikute arv on määratud Nizza lepingus (vt tabelit, mis on lisatud EL laienemise teemalisele infolehele).

Fraktsioonide võtmeroll Euroopa Parlamendi tegevuses

Euroopa Parlamendi saadikud ei jagune mitte rahvuste, vaid poliitilise kuuluvuse järgi. Enamus saadikutest kuulub mõnda poliitilisse fraktsiooni. Iga rahvasaadik võib kuuluda vaid ühte fraktsiooni korraga. Pärast 2004. aasta 1. juulit peab igas fraktsioonis olema esindatud vähemalt viiendik Euroopa Liidu liikmesriikidest ja fraktsiooni moodustamiseks on vaja vähemalt 19 liiget. Praeguse, juba lõppema hakkava, seadusandliku perioodi ajal on miinimumiks 14 liiget neljast erinevast liikmesriigist.

Hetkel on Parlamendis seitse fraktsiooni, mis esindavad kokku ligi sadat rahvuslikku või kohalikku erakonda. Kaks kõige olulisemat fraktsiooni on 232 saadikut koondav Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP-ED) ning 175 saadikuga Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon(PES). Ülejäänud fraktsioonid on: Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformistide Erakonna fraktsioon (ELDR), Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Greens/EFA), Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL), fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest (UEN) ning fraktsioon Demokraatide ja Erinevuste Euroopa eest (EDD).

Iga fraktsiooni juhib esimees koos juhatusega. Kõigil fraktsioonidel on oma sekretariaat. Mitteühinenud parlamendisaadikud on saadikud, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni. Neilgi on oma sekretariaat.

Üks president, neliteist asepresidenti

Euroopa Parlamendi valimistele järgneval avaistungil valivad parlamendisaadikud presidendi, neliteist asepresidenti ja viis kvestorit. Nende volitused kehtivad 2,5 aastat ja seega toimuvad ühe parlamendi koosseisu aja keskel uued valimised.

President vastutab terve parlamendi töö eest. Ta juhatab täiskogu istungeid, juhatuse koosolekuid ja esimeeste konverentsi. Ta esindab parlamenti välissuhetes, eelkõige rahvusvaheliste suhetes. Osa oma ülesannetest delegeerib ta asepresidentidele.

Parlamendi juhatus vastutab parlamendi eelarve, haldus- ja personaliküsimuste eest. sinna kuuluvad president, neliteist asepresidenti ja viis nõuandvat kvestorit. Parlamendisaadikuid otseselt puudutavad haldus- ja finantsküsimused on kvestorite vastutusel.

Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Selle organi vastutusalasse kuuluvad mitmesugused küsimused, alates parlamendi töökorraldusest kuni suheteni teiste Euroopa Liidu institutsoonide ja rahvusparlamentidega. Esimeeste konverents määrab parlamendi komisjonide ja delegatsioonide nii pädevuse kui ka liikmete arvu. Samuti valmistab ta ette parlamendi täiskogu istungite ajakava ja päevakorra.

Peasekretär on parlamendi kõrgeim ametnik, kelle nimetab ametisse juhatus. 2003. aastal töötas Euroopa Parlamendis 4191 ametnikku, kellest 511 poliitiliste fraktsioonide juures.

Euroopa Parlamendi komisjonid

Parlamendi peamine tööülesanne on seadusloome, s.t Euroopa Komisjoni seaduseelnõude kohta arvamuse avaldamine. Tihti teeb ta seda koos Euroopa Liidu Nõukoguga (vt kaasotsustusmenetlusest rääkivat infolehte). Parlament võtab seisukoha täiskogu istungil, ent ettevalmistustöö teevad komisjonid. Käesoleva koosseisu tööperioodi ajal on komisjone 17. Need moodustatakse vastavalt tegevusvaldkonnale: eelarve, põllumajandus, keskkond jne. Komisjoni ülesandeks on välja töötada ja vastu võtta raporteid seaduseelnõude kohta, kuid nad võivad ka vastu võtta omaalgatuslikke raporteid valdkondades, kus parlamendil puudub seadusandlik pädevus, näiteks nagu välissuhetes. Iga komisjon valib kaheks ja pooleks aastaks juhatuse, millesse kuuluvad esimees ja kaks kuni kolm aseesimeest. Komisjoni tööd abistab sekretariaat.

Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada vastavalt vajadusele ajutisi komisjone ja uurimiskomisjone (lähemaks infoks vaata selleteemalist infolehte).

Lisaks on olemas parlamentaarsed ühiskomiteed, kes vastutavad suhete eest liituvate riikide parlamentidega, ja parlamentidevahelised delegatsioonid, kelle vastutusalas on suhted kolmandate riikide parlamentidega.

Üks asukoht ja kolm tööpaika

1997. aastal sõlmitud Amsterdami lepingu lisaprotokoll määrab Euroopa Parlamendi ametlikuks asukohaks Strasbourg'i, kus toimub kaksteist igakuist täiskogu osaistungjärku aastas, sealhulgas osaistungjärk, kus võetakse vastu eelarve. Täiskogu täiendavad osaistungjärgud toimuvad Brüsselis. Euroopa Parlamendi komisjonide töö toimub samuti Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub Luxembourg'is. Parema töökorralduse huvides töötab osa ametnikke ja fraktsioonide personal Brüsselis. Tõlkijate ja tõlkide abil töötab Euroopa Parlament praegu üheteistkümnes keeles ja varsti peale Euroopa Liidu laienemist juba kahekümnes ametlikus keeles.



Euroopa Parlamendi saadikud - tabel
Poliitilised fraktsioonid
Euroopa Parlamendi juhtorganid
Komisjonid
Parlamentidevahelised delegatsioonid

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004