Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi ülesehitus
ja töökorraldus
Kaasotsustusmenetlus
ja teised menetlused
Euroopa Parlamendi eelarvepädevus
Pädevus kontrollida eelarve täitmist
Demokraatliku kontrolli teostamine
Euroopa Parlamendi saadikute statuut ja
üle-euroopalised parteid
Ajutised komisjonid
ja uurimiskomisjonid
Teised EL institutsioonid
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Sihipärane kontroll demokraatia tugevdamiseks

Jacques Santeri juhitava Euroopa Komisjoni tagasiastumine 1999. aastal ja Eurostati skandaal 2003. aastal juhtisid avalikkuse tähelepanu Euroopa Parlamendi kontrollifunktsiooni tähtsusele. Need kaks avalikkuse tähelepanu äratanud juhtumit näitavad ilmekalt, kuidas saadikud Euroopa Liidu ja eelkõige Euroopa Komisjoni tööd kriitiliselt jälgivad.

Eelarveline kontroll, mida saadikud näiteks Euroopa Liidu Statistikaameti Eurostati puhul läbi viisid, on parlamendi põhiõigusi. Euroopa integratsiooni algusaastatest alates on Euroopa Parlamendi pädevus selles vallas järjest kasvanud. Vt lisaks infolehte "Maksumaksja raha otstarbeka kasutamise kontrollimine".

Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule esitatavad kirjalikud ning suulised järelepärimised on parlamendi igapäevatöö oluline osa. Lisaks toimub parlamendis igakuine infotund, kus saadikud võivad küsitleda nii komisjoni kui ka nõukogu, st Euroopa Liidu haldajaid ja esindajaid. 2000.-2003. aastal esitasid saadikud üle 20 000 järelepärimise, enamiku nendest kirjalikult.

Ühenduse õiguse rikkumiste avastamiseks võivad saadikud moodustada uurimiskomisjone. Peale "hullulehmatõve" kriisi loodi parlamendi uurimistöö tulemusel Euroopa Veterinaaramet. Ka Euroopa Pettusevastane Amet OLAF sündis paljuski tänu parlamendi nõudmistele. Vt lisaks infolehte "Ajutised ja uurimiskomisjonid".

Umbusaldusavaldus: parlamendisaadikute võimsaim relv

Igapäevaste poliitiliste kontrollivõimaluste tugevuse aluseks on saadikute võimsaim relv: tõsise konflikti puhul võivad nad umbusaldust avaldades sundida Euroopa Komisjoni täies koosseisus tagasi astuma. Seni on esitatud seitse umbusalduse avaldamise taotlust, kuid ühtki ei ole vastu võetud. Tagasiastumisnõude vastuvõtmiseks on vaja antud häälte kahekolmandikulist enamust ja parlamendiliikmete enamust. Ikka ja jälle nõutud õigust sundida tagasi astuma üksikuid volinikke või komisjoni presidenti parlamendisaadikutel ei ole. Sellest hoolimata lubas praeguse komisjoni president Romano Prodi 1999. aastal ametisse astudes, et kaalub mõne voliniku usalduse kaotuse korral tema ametist vabastamist.

Parlamendi heakskiiduta pole Euroopa Komisjoni

Samm-sammult, leping-lepingult on parlament oma kontrollifunktsiooni laiendanud. Juba 1981. aastal andis parlament Euroopa Komisjoni töökavadele mitteametliku heakskiidu: saadikud avaldasid arvamust komisjoni programmi kohta. 1993. aastal jõustunud Maastrichti lepingust alates vajavad EL liikmesriikide esitatud komisjoni presidendi kandidaat ja volinikukandidaadid parlamendi täiskogu heakskiitu. Alates Amsterdami lepingu jõustumisest 1999. aastal kiidavad saadikud enne volinike ametissenimetamist heaks ka komisjoni presidendi kandidatuuri. Selleks peavad nii volinikukandidaadid kui ka presidendikandidaat läbima parlamendi vastutavate erialakomisjonide ees mitmetunnise ärakuulamise. Eeskujuks on sarnane protseduur Ameerika Kongressis. Seejärel arutavad saadikud volinikukandidaatide esinemist ja nende programmide sisu kinniste uste taga ning esitavad täiskogule soovituse.

Poliitiline sõnasõda Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga

Parlament kontrollib ka valdkondi, kus tal ei ole otsustusõigust. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjades tehtava koostöö küsimustes on nõukogul ja komisjonil kohustus parlamenti informeerida. Saadikutel on õigus esitada järelepärimisi ja anda soovitusi, kusjuures iga kuue kuu tagant vahetuv nõukogu eesistujamaa peab parlamendi seisukohtadega vajalikul määral arvestama. Lisaks võib parlament oma poliitilisi prioriteete iga-aastaste eelarvete kaudu ellu viia.

Nõukogu ja komisjon peavad parlamendile ka debattidel aru andma. Nõukogu eesistujamaa tutvustab parlamendi ees oma kuuekuulist programmi, annab eesistumise jooksul aru tippkohtumiste tulemustest ja teeb ka eesistumise lõppedes kokkuvõtte. Nõukogu ja komisjon ilmuvad ühiselt poliitilisele duellile Euroopa Liidu arengut käsitlevate aastaaruannete esitlemise puhul. Komisjon esitleb iga-aastast üldaruannet ja eesseisva aasta seadusloomekava. Eelnimetatud juhud pakuvad saadikutele võimaluse anda nõukogu ja komisjoni tegevuse eesmärkidele, sisule ja tulemustele poliitiline hinnang ning uurida kriitiliselt nende tagamaid.

Euroopa Keskpanga vastutus parlamendi ees

Ka sõltumatu Euroopa Keskpank (EKP) peab parlamendile aru andma. Panga kohustuseks on vaid hoida euro stabiilsust. EKP president annab täiskogul aru üks kord aastas. Lisaks esineb ta regulaarselt parlamendi majandus- ja rahaasjade komisjoni ees. Vt lisaks infolehte "Demokraatlik järelvalve Euroopa Keskpanga üle".

Saadik on ühenduslüli kodanike ja EL institutsioonide vahel

Liidu tegevuse kontrollimisel ei ole parlament mitte ainult kodanike esindaja, vaid ka neile kontaktpunktiks. Kodanikud võivad parlamendi poole pöörduda avaldustega, milles esitatud asjaolusid saadikud kontrollivad ja arutavad. Samuti nimetab parlament ametisse Euroopa Ombudsmani, kes uurib sõltumatult kodanike kaebusi EL institutsioonide haldusomavoli kohta. Vt lisaks infolehte "Euroopa kodakondsus".

Kodanike kaebuste põhjal võib parlament kontrollida ka EL liikmesriikide tegevust. Üha sagedamini annavad saadikud lepinguid valvavale Euroopa Komisjonile vihjeid, et mõned liikmesriigid ei ole rakendanud Euroopa raamseadusi. Tulemuseks võib olla hoiatus või lepingu rikkumise menetluse algatamine liikmesriigi vastu, et sundida teda EL õigusest kinni pidama.



  
Reports
  
Lepingute tekstid
Euroopa Komisjon
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Ombudsman
Euroopa Parlamendi kodanikuportaal

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004