Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi ülesehitus
ja töökorraldus
Kaasotsustusmenetlus
ja teised menetlused
Euroopa Parlamendi eelarvepädevus
Pädevus kontrollida eelarve täitmist
Demokraatliku kontrolli teostamine
Euroopa Parlamendi saadikute statuut ja
üle-euroopalised parteid
Ajutised komisjonid
ja uurimiskomisjonid
Teised EL institutsioonid
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Euroopa Parlamendi eelarvepädevus

Võttes vastu vastutustundliku eelarve, annavad Euroopa Parlamendi saadikud juba Euroopa Ühenduse algusaastatest saadik parima, et Euroopa maksumaksjate raha kasutataks targalt. Alatest 80-ndate aastate lõpust on Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriikide) ja Euroopa Parlamendi vahelised konfliktid asendunud rahumeelsemate läbirääkimistega. Parlament omab järjest suuremat kontrolli nii Euroopa Liitu puudutavate poliitiliste otsuste kui ka Euroopa Liidu eelarve üle. Vastavalt EL põhiseaduslikule lepingule kasvaks parlamendi eelarvealane päedevus lähiaastatel veelgi.

Kümne uue liikmesriigi lisandudes ületab EL eelarve esimest korda ajaloos sümboolse 100 miljardi euro piiri. See summa on võrreldav näiteks Taani kogu avaliku sektori kulutustega. Euroopa Parlament ise kulutab liidu eelarvest ühe protsendi. Tema tegevuskulud on võrreldavad Itaalia esindajatekoja eelarvega või kolmandikuga Pariisi linnavalitsuse eelarvest.

Põhiline osa EL eelarvest finantseeritakse kolmest allikast: liikmesriikide otsesed maksed, mille suurus sõltub nende rahvamajanduse kogutoodangust (RKT); osa liikmesriikides kogutavast käibemaksust ja liidu välispiiril kogutav tollimaks.

80-ndate aastate lõpust alates on erinevate valdkondade kulutused piiratud mitmeaastase raamprogrammiga. Esialgseks põhieesmärgiks oli keskpika aja jooksul ohjata paremini teatud kulutusi, eriti põllumajandussektorile kuluvaid summasid. Mitmeaastane raamprogramm ehk nn finantsperspektiiv valmib EL Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe tulemusena. 2004. aasta eelarve on näiteks osa 2000-2006. aasta EL laienemisega seotud kulutuste katmiseks kohandatud finantsperspektiivist. 2006. aastal seisavad ees läbirääkimised uue mitmeaastase finantsperspektiivi koostamiseks, et kindlaks määrata järgnevate aastate kulutused. Üldjoontes on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu, kaks liidu eelarvet vastuvõtvat institutsiooni, viimaste aastate jooksul jõudnud kokkuleppele, et kulutusi hoitakse allpool raamprogrammis ettenähtud ülemist piiri.

Iga-aastane eelarvemenetlus

Euroopa Komisjon esitab igal aastal finatsperspektiivile vastava järgmise aasta eelarve eelnõu. Kulutused on esitatud liidu poliitikavaldkondade kaupa ja jagunevad kaheks. Nn kohustuslikud kulutused puudutavad Euroopa Liidu aluslepingutes märgitud poliitikaid. Kohustuslike kulutuste alla kuuluvad põllumajandustoodangu hinnatoetus (EAGGF tagatisrahastu), mõned struktuurilised põllumajanduskulutused (EAGGF arendusrahastu), kalanduspoliitikale ja teatud arenguabile tehtavad kulutused. Põllumajanduskulude parema haldamise tulemusena moodustavad kohustuslikud kulutused vähem kui poole üldeelarvest. EL Nõukogul on eelarvemenetluses kohustuslike kulude osas viimane sõna.

Vastukaaluks on parlamendil lõplik sõnaõigus nn mittekohustuslike kulude osas ja ta otsustab selle eelarveosa kulutuste jaotuse. Seetõttu peegeldab see eelarveosa rohkem parlamendisaadikute poliitilisi prioriteete. Mittekohustuslikud kulutused moodustavad täna 55% üldeelarvest ning hõlmavad sotsiaal- ja regionaalfonde, energiapoliitikat, teadusuuringuid, transporti, arenguabi, keskkonna-, haridus- ja kultuuripoliitikaid. Lisaks eelarverahade jagamise mõjutamisele võtab parlament vastu lõpliku eelarve. Parlament võib ka kogu eelarve tagasi lükata. Vastuvõetud eelarvet täidab Euroopa Komisjon parlamendi kontrolli all, kes jälgib pidevalt, et kulutused oleksid võimalikult otstarbekad (vt infolehte "Maksumaksja raha otstarbeka kasutamise kontrollimine").

Hädaabi Euroopa Liidu eelarvest

Viimastel aastatel Euroopat tabanud kriisides on parlament üles näidanud valmisolekut abistada kodanikke. Näiteks 2002. aastal, kui suured üleujutused laastasid terveid Euroopa piirkondi. Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariik taotlesid Euroopa Liidu eelarvest toetust ning said abi spetsiaalselt looduskatastroofide kahjude likvideerimiseks loodud solidaarsusfondilt, mis võimaldas kiirelt meetmeid kasutusele võtta. Parlamendi nõudmisel tõsteti fondi maht ühe miljardi euroni, st kaks korda suuremaks kui algselt EL Nõukogu poolt tehtud ettepanekus. Sama fondi eelarvet kasutati ka 2003. aasta laastava kuumalaine tagajärgede likvideerimisel.

Samuti on parlament pööranud tähelepanu loomade haigustega kaasnevatele probleemidele, eriti ende haiguste mõjule inimeste tervisele. Sel põhjusel kiitsid 2001. aastal parlamendisaadikud heaks 971 miljoni euro suuruse eelarve "hullu lehma tõve" kriisiga seotud kulude katmiseks. Kogemuse võrra rikkamana, jälgib parlament igal aastal eelarve koostamisel, et liidu eelarve kajastaks toiduainete ohtutusega seotud küsimusi.

Eelseisvad suured muutused

Paljude aastate jooksul on Euroopa Parlament taotlenud eelarvemenetluse sisulist reformimist. Parlament usub, et eelarvemenetlus peab põhinema kaasotsustusmenetlusel, kusjuures kohustuslike ja mittekohustuslike kulutuste erinevus kaotataks. Euroopa tulevikukonvendi poolt esitatud Euroopa Liidu põhiseaduslik leping vastab neile kahele ootusele. Vastavalt uuele eelarvemenetluse korrale peaksid parlament ja nõukogu kinnitama edaspidi aastaeelarve ühiselt ja kaasotsustusmenetluse kohaselt. Eriarvamuste puhul jääks lõplik otsustusõigus kõigi kulutuste osas Euroopa Parlamendile.

Mitmeaastane raamprogramm kinnitataks pärast heakskiitu parlamendis EL Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega. EL Nõukogu ühehäälne heakskiit on siiksi nõutav esimese mitmeaastase finantsperspektiivi vastuvõtmisel peale põhiseadusliku lepingu jõustumist.



  
Raportöörid:
  
2000. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon): Jean-Louis Bourlanges (EPP-ED, F)
2000. aasta eelarve (muud osad): Kyösti Tapio Virrankoski (ELDR, FIN)
2000. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon): Jutta Haug (PES, D)
2000. aasta eelarve (muud osad): Markus Ferber (EPP-ED, D)
2002. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon): Carlos Costa Neves (EPP-ED, P) - ei ole enam EP saadik
2002. aasta eelarve (muud osad): Kathalijne Maria Buitenweg (Greens/EFA, NL)
2003. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon): Göran Färm (PES, S)
2003. aasta eelarve (muud osad): Per Stenmarck (EPP-ED, S)
2004. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon): Jan Mulder (ELDR, NL)
2004. aasta eelarve (muud osad): Neena Gill (PES, UK)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
2000. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon)
2000. aasta eelarve (muud osad)
2001. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon)
2001. aasta eelarve (muud osad)
2002. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon)
2002. aasta eelarve (muud osad)
2003. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon)
2003. aasta eelarve (muud osad)
2004. aasta eelarve (Osa III - Euroopa Komisjon) - ei ole saadaval
2004. aasta eelarve (muud osad) - ei ole saadaval

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004