|
Interneti kasutamise plahvatuslik laienemine viimastel aastatel on ajendanud Euroopa Liitu vastu võtma arvukalt õigusakte, mille eesmärgiks on suurendada uuest tehnoloogiast saadavat kasu ja samas kaitsta üldsust ja majandusringkondi Internetiga kaasnevate negatiivsete mõjude eest. Euroopa Parlament on aktiivselt osalenud õigusloomes, eriti .eu üladomeeni kasutuselevõtu, rämpskirjade leviku takistamise, andmekaitse tugevdamise ja võrguturbe programmi eelarve suurendamise osas.
Interneti-aadresside kasutuselevõtust alates on üladomeenidena kasutatud lühendeid nagu .int, .com, .net ja .org. Nende lühenditega on registreeritud umbes 20 miljonit aadressi, kuid viimastel aastatel on tekkinud nõudmine .eu domeeninime järele, mille eesmärgiks on edendada Euroopa identiteeti ja peegeldada Euroopa Liidu ühtset õigusruumi. Tänu liidu uuele määrusele on selline domeen nüüd loodud ja liidus tegutsevad ettevõtted ja üksikisikud saavad seda soovi korral oma veebilehtede ja elektronpostiaadresside tegemisel kasutada. Uus domeen ei asenda olemasolevaid, nagu .fr, .de ja .co.uk, vaid on nendele alternatiiviks. Siiski võib arvata, et .eu domeen saab aja jooksul samavõrd levinuks kui .com või .org.
Määrus, mis sätestab .eu üladomeeni, näeb ette ka registri domeeni haldamiseks. Antud ülesande teostamiseks on välja valitud Euroopa Domeeninime Register (EURID - European Domain Name Registry) - iseseisev mittetulunduslik organisatsioon, mis väljastab ettevõtetele lubasid domeeninimede registreerimiseks. Igal Euroopa Liidu elanikul või liidus asuval ettevõttel või organisatsioonil on õigus registreerida .eu domeeninimesid. Protsess algab 2004. aasta teises pooles, et eelisõiguste omanikel oleks võimalus eelnevalt registreeruda. Euroopa Komisjon kehtestab reeglid, mis puudutavad vaheltkasule orienteeritud ja kuritahtlikke registreerimisi, intellektuaalomandi õigusi ja keeleküsimusi.
Euroopa Parlamendi peamine panus seisnes registri sisseseadmise detailide määratlemises, et kindlustada registri õiglane, läbipaistev ja iseseisev toimimine. Samuti nõudis parlament, et vaidluste korral pakuks register tasuta või kulupõhist vahendus- ja läbirääkimisteenust. Parlamendiliikmete poolt avaldatud surve tulemusena peavad .eu domeeninime all registreerunud Interneti-kaupmehed nõustuma käitumiskoodeksi ja kohtuvälisele vaidluste lahendamise skeemiga, mis looks võimalused tarbijate usalduse tekkimisele .eu tsooni vastu.
Rämpsposti leviku peatamine ja Interneti-kaubanduse lihtsustamine
Parlament mõjutas ka andmekaitset ja elektroonilise suhtlemise privaatsust puudutavat direktiivi.
Andmekaitse valdkonnas saavutasid parlamendiliikmed oma eesmärgi, mille kohaselt peaks liikmesriikidel olema võimalus andmekaitset puudutavatest reeglitest kriminaalasjade lahendamiseks ja rahvusliku või üldsuse julgeoleku huvides mööda minna, kuid ainult juhul, kui sellised meetmed on demokraatlikule ühiskonnale "vajalikud, sobivad ja proportsionaalsed". Kui liikmesriigid soovivad andmeid säilitada - direktiivi kohaselt võivad nad seda teha vaid kindla aja vältel -, peavad nende õigusaktid olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
Rämpsposti küsimuses olid parlamendiliikmed alguses eri meelt otsemüügi teemaliste "soovimatute elektrooniliste teadete" (sh elektroonilised rämpskirjad, rämpsfaksid ja automaathelistamisseadmed) vastu võitlemise viiside osas. Mõned parlamendiliikmed kaldusid nn opt-in tellimissüsteemi poole, mille kohaselt ettevõtted või organisatsioonid saavad klientidele selliseid teateid saata ainult eelneva nõusoleku alusel. Teised liikmed eelistasid nn opt-out ehk tellimusest keeldumise süsteemi, mis lubaks algselt saata soovimatuid sõnumeid, kuid annaks klientidele õiguse paluda end meililistist eemaldada. Osad parlamendiliikmed leidsid, et see küsimus peaks jääma iga liikmesriigi otsustada.
Tuliste arutelude järel toetas enamus parlamendiliikmeid kõikide müügiteadete jaoks nn opt-in tellimissüsteemi. Siiski lisati täiendav klausel, mille kohaselt oma toodet müües klientide elektroonilised kontaktandmed omandanud ettevõte või eraisik võib neid andmeid kasutada samalaadsete toodete otseturundamiseks eeldusel, et kliendid on teadlikud oma õigusest ja võivad reklaamist lihtsalt ja kulutusi tegmata keelduda.
Eraldi direktiivi puhul, mis on suunatud liidus e-kaubandustegevust takistavate tegurite eemaldamiseks ja kehtestab standardsed õigusaktid Interneti-kaubanduse kohta, nõudsid parlamendiliikmed, et liikmesriigid peavad pidama tellimusest keeldunute ehk nn opt-out registreid ning kindlustama, et soovimatuid reklaamteateid edastavad pakkujad kontrolliksid regulaarselt selliseid registreid.
Võrguturbe parandamine
Hetkel tekitavad Interneti kasutajatele lisaks tülikusele kõige suuremaid probleeme rämpspost ja häkkimine. Elektrooniline luure või viiruste sattumine ettevõtete ja organisatsioonide võrkudesse võib mõjuda neile hävitavalt. Probleemiga tegelemiseks on Euroopa Liit asutanud Modinis-programmi, mis jälgib Lissaboni strateegia osana koostatud eEuroopa 2005 tegevusplaani. 2003.-2005. aastani kestva programmi eesmärk on infotehnoloogia heade tavade levitamine liikmesriikides, infoühiskonna majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede analüüsimine ning võrgu- ja infoturbe parandamine.
Euroopa Parlament toetas algselt Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt programmil oleks 25 miljoni euro suurune eelarve, kuid nõukogu nõudis selle vähendamist 20 miljonile eurole. Parlamendiliikmed nõustusid seejärel kompromissina 21 miljoni euroga, millega peaks olema võimalik saavutada programmis seatud eesmärke.
|
