| Euroopa Liidus töötab üle miljoni inimese filmi-, tele-, raadio- ja muudes seotud sektorites. Peale majandusliku tähtsuse on nn audiovisuaalsel sektoril oluline sotsiaalne ja kultuuriline roll, kuna televiisor on praeguseks olemas enamikes Euroopa majapidamistes. Euroopa Parlament toetab Euroopa audiovisuaalset sektorit (see on MEDIA programmide peamine eesmärk) ning kaitseb meedia mitmekesisust ja kultuurilist eripära, püüdes nõnda vastu seista Ameerika filmide domineerimisele.
Kui eurooplane siseneb kinosaali, on ta 70 protsendil juhtudest tulnud vaatama Ameerika filmi. Euroopa ja rahvuslikud filmid moodustavad hetkel vaid 30 protsenti, uute riikide liitudes aga ähvardab see osa veelgi väheneda. 1993. aastal jõustunud Maastrichti leping sätestab, et ühenduse meetmetega püütakse ergutada liikmesriikide vahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende tegevust kunsti- ja kirjandusloomingu alal ning audiovisuaalses sektoris.
Liidus toodeti 2002. aastal 625 ja 2001. aastal 628 täispikka filmi. Seda on küll palju, kuid siiski vähem kui USAs, kus nt 2001. aastal toodeti 739 täispikka filmi. Liikmesriikide seas oli 2002. aastal juhtival kohal Prantsusmaa 163 toodetud filmiga, järgnesid Itaalia (96 filmi), Hispaania (80) ja Suurbritannia (64). Uute liikmesriikide seas toodetakse kõige enam filme Poolas (29 filmi 2001. aastal), järgnevad Ungari (22) ja Tšehhi Vabariik (16).
Vaatamata loomingu hulgale on Euroopa filmitoodangu eksport (sh liikmesriikide endi vahel) väike ning vajab seega toetust. Praeguseks eksporditakse kümnest filmist üheksa programmi MEDIA Plus abiga. 1991. aastal käivitati esimene programm MEDIA I, mis kestis neli aastat; järgnes aastatel 1996-2000 kestnud MEDIA II. 2001.-2005. aastal kestvad programmid MEDIA Plus ja MEDIA Formation on selgemate eesmärkidega ja neid rahastatakse järjekindlamalt. MEDIA Plus tegeleb peamiselt Euroopa audiovisuaalse sektori konkurentsivõime parandamisega Euroopas ja rahvusvahelisel turul, samuti Euroopa audiovisuaalse pärandi säilitamisega. Programmi MEDIA Formation eesmärk on arendada audiovisuaalse sektori professionaalide asjatundlikkust.
MEDIA eelarve suurendamine
Euroopa Parlament toetab MEDIA programme ja püüab suurendada nende eelarvet. 2000. aastal palus parlament suurendada programmile MEDIA Plus 2001.-2005. aastaks nõukogu poolt määratud 350 miljoni euro suurust eelarvet 480 miljoni euroni. Parlamendi roll oli siiski vaid nõuandev ning nõukogu ei võtnud seda taotlust arvesse. Nõukogu toetust ei leidnud ka palve suurendada programmi MEDIA Formation 50 miljoni euro suurust eelarvet 70 miljoni euroni, ehkki parlament osales kaasotsustajana eelarvemenetluses.
Hiljem võttis parlament sisuliste muudatusteta vastu Euroopa Komisjoni eelnõu pikendada mõlemat programmi 31. detsembrini 2006. aastal. Vastavalt 2003. aastal jõustunud Nizza lepingule osaleb parlament kaasotsustamismenetluses ja saab seeläbi kaitsta oma seisukohti. Euroopa Komisjoni ettepanekul suurendati programmi MEDIA Plus eelarvet 435,6 miljoni euroni (algselt 2001.-2005. aastaks ette nähtud 350 miljoni euro asemel) ning programmi MEDIA Formation eelarvet 57,4 miljoni euroni (algselt samaks ajavahemikuks määratud 50 miljoni euro asemel). Parlament tegi uute riikide liitumist arvestades ettepaneku suurendada programmi MEDIA Plus eelarvet veel 18 miljoni euro võrra ja programmi MEDIA Formation eelarvet 2 miljoni euro võrra. Pall on nüüd nõukogu käes.
Meie filmitööstuse konkurentsivõime suurendamine
2001. aastal vastu võetud omaalgatuslikus ettekandes, mis puudutas Euroopa filmide levi hõlbustamist liidu siseturul ja kandidaatriikides, palusid parlamendiliikmed lisaks MEDIA programmide käivitamisele välja töötada mitmeaastane laiaulatuslik plaan kogu ühenduse tasandil, eesmärgiga suurendada Euroopa filmitööstuse konkurentsivõimet. Parlamendiliikmed kutsusid Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa investeerimisfonde üles toetama Euroopa filmide rahvusvahelist levi "i2i Audiovisuel" algatuse raames. Algatuse eesmärk on toetada filmide tootmist ja levitamist digitaalsel kujul; investeeritakse eelkõige haridusse ja väljaõppesse, mitte niivõrd tootmisvahenditesse. Euroopa Parlament soovitas liikmesriikidel teha struktuurifondide kaudu investeeringuid kinosaalide ehitamiseks ja kaasajastamiseks majanduslikult ebasoodsates piirkondades.
Komisjoni kutsuti üles arvestama mõlema eesmärgiga: Euroopa audiovisuaalse sektori konkurentsivõime suurendamine ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamine. See mure kajastub ka ühes parlamendi resolutsioonis, mis puudutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni 2003. aastal vastu võetud üldist kaubanduskokkulepet, samuti põhiseadusliku lepingu projektis, mis säilitab ühehäälsuse nõude kõigis rahvusvahelist kultuuriteenuste kaubandust puudutavates otsustes ("exception culturelle").
Mitmekesisuse kindlustamine
Alates 1989. aastast reguleerib "Piirideta televisiooni" direktiiv ("Télévision sans frontières") ühenduse teleringhäälinguteenuste vaba liikumist, eesmärgiga toetada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tugevdada Euroopa audiovisuaalset sektorit. Algselt 2002. aastaks välja kuulutatud direktiivi muutmise suhtes võttis Euroopa Parlament 2001. aastal seisukoha, et telekanalid peaksid olema kohustatud pühendama kasvõi väikese osa oma eetriajast Euroopa filmide propageerimisele ja investeerima osa oma käibest filmitööstusesse. Lisaks soovis parlament, et direktiiv laieneks ka uutele audiovisuaalsetele teenustele nagu levitamine Internetis, elektroonilised telekavad ja intellektuaalset omandit puudutavad küsimused.
Direktiivi muudatust ei ole aga siiani tehtud. Suutmata muudatust ära oodata ja tundes muret sektori kasvava tsentraliseerumise pärast, võtsid parlamendiliikmed 2003. aastal vastu uue raporti, milles väljendatakse veendumust, et just pluralism tagab demokraatia ja kultuurilise mitmekesisuse. Parlamendiliikmed soovivad seega televisuaalse meedia omandi reguleerimist, et tagada teabe ja kultuuriline mitmekesisus.
|
