Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
Telekommunikatsioon
Internet
Autorikaitse / Infoühiskond
Televisioon ja filmitööstus
Energeetikaturgude liberaliseerimine
Taastuv energia
Teadus- ja arendustegevus
(kuues raamprogramm)
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


16,3 miljardit eurot teadustöö toetuseks

Euroopa Liidu teadustööde peamiseks rahastajaks on ELi teadusuuringute VI raamprogramm, mis teadustöö "ühisturuna" keskendub peamiselt ühtse teadusruumi loomisele Euroopas. 2003-2006 kestva nelja-aastase programmi eelarve on ligi 16,3 miljardit eurot. Programm on algusest peale saanud Euroopa Parlamendi tugeva toetuse osaliseks: parlament on igati üritanud programmi rakendamiseks vajalikku seadusandlikku protsessi kiirendada, nõudes samas kulutuste nihutamist vastavalt oma prioriteetidele vähi-, AIDS'i, malaaria- ja tuberkuloosiuuringutele.

Euroopa teadusuuringud vajavad tugevat toetust enam kui kunagi varem, sest ELi tehnoloogia-alased konkurendid ei puhka loorberitel, vaid üha suurendavad oma pigutusi. Euroopa jääb teadustööle kulutamise osas maha nii Ameerika Ühendriikidest kui Jaapanist ning mitte ainult SKT (1,8% võrrelduna 2,7% USA-l ja 3,1% Jaapanil), vaid ka teadlaste ja patentide arvu ning kõrgtehnoloogia ekspordi osas.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahelise kaasotsustusmenetluse käigus muudeti mõnevõrra algset VI raamprogrammi. Siiski oli parlament huvitatud programmi õigeaegsest vastuvõtmisest ja programm kiideti heaks 27. juunil 2002. See võimaldas programmil käivituda 1. jaanuarist 2003, ilma et komisjoni esitatud variandi struktuuri, sisusse, eelarvesse või töökorraldusse oleks suuremaid muudatusi tehtud. Nelja-aastase perioodi kogueelarve on 16,270 miljardit eurot, mis on 17% enam kui V raamprogrammi puhul ja moodustab 4% kogu ühenduse eelarvest.

Hoolimata Euroopa teadus- ja innovatsioonitegevuse pikkadest traditsioonidest takistab killustatus üle kogu kontinendi sidemete ja koostöö arenemist. VI raamprogrammi eesmärk on selle probleemi lahendamisega tegeleda: 2,925 miljardit eurot on eraldatud Euroopa ühtse teadusruumi jaoks (EÜT). EÜT-d on kirjeldatud kui ühisturuga sarnanevat teadustöö kontseptsiooni. EÜT eesmärk on sidemete korraldamise ning koostööprojektide kaudu keskenduda rahvusliku teadustöö ja ressursside koondamisele. Peamisteks valdkondadeks on teadlaste "mobiilsus," teadustöö infrastuktuurid ning "teaduse ja ühiskonna" temaatika. Programm ei sea ühegi riigi osas rahastamisele piiranguid ning on avatud nii avalikele kui eraõiguslikele isikutele.

Seitse põhivaldkonda

Eelarvest 13 miljardit eurot on mõeldud Euroopa Parlamendi ja teadusministrite vahel kokku lepitud seitsme põhivaldkonna toetuseks: genoomika ja tervishoiu biotehnoloogia; infoühiskonna tehnoloogiad; nanotehnoloogia ja nanoteadused; aeronautika ja kosmoseuuringud; toidutervishoid; säästev areng ning majandus- ja sotsiaalteadused.

Parlamendil oli oluline osa põhivaldkondade parandamisel ja ümbermääratlemisel. Esiteks tagasid EP liikmed, et vähemalt 15% rahastamisest oleks reserveeritud väikese ja keskmise suurusega projektidele. Teiseks täpsustati programmi ning laiendati osade valdkondade ulatust.

Esimese põhivaldkonna puhul (genoomika ja tervishoiu biotehnoloogia) laiendati genoomiuuringute programmi, et hõlmata kõiki organisme, kuna sellistest uuringutest võib abi olla ka inimtervishoiu jaoks kasulike rakenduste väljatöötamisel. Genoomiuuringute meditsiinialaste rakenduste koha pealt nõudis parlament, et hõlmatud oleks rohkem haigusi, eriti vähi-, AIDS-i, malaaria, tuberkuloosi, suhkruhaiguse, närvisüsteemi ja kardiovaskulaarsete ning harvaesinevate haiguste uuringud. Lisaks seisid EP liikmed edukalt laiemate ja mittegenoomiliste vähiuuringute eest, keskendudes patsiendikesksetele strateegiatele alates ennetamisest diagnoosi ja ravini. Kuues prioriteet (säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid) määratleti ümber lähtudes parlamendi nõudmistest arvata sisse säästvad enerigasüsteemid, säästev maismaa- ja meretransport, globaalsed muutused ja ökosüsteemid.

Eetikapõhimõtted

Eetika põhimõtted olid kõigile programmi vastuvõtmisega seotutele väga suure tähtsusega ning arvamused antud teemal olid väga erinevad. Algselt soovisid parlamendi liikmed keelustada teatavat liiki uuringute finantseerimise programmi raames. Sinna hulka kuulusid inimkloonimine reproduktsiooni eesmärgil, uuringute jaoks embrüote loomine ja uuringud geneetiliste muudatuste pärilikuks muutmiseks. Kuna aga arvamused liikmesriigiti lahknesid, leppisid parlament ja teadusministrid lõpuks kokku üldisemas sõnastuses: "Kõik VI raamprogrammi järgselt finantseeritavad uuringud tuleb läbi viia lähtudes üldistest eetika põhimõtetest."

Programm on avatud Euroopa Majanduspiirkonna riikidele, Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidele, Küprosele, Maltale, Türgile, Śveitsile ja Iisraelile. Iisrael on ainsaks riigiks väljastpoolt Euroopat, kes võtab osa ELi raamprogrammidest ja täiendab eelarvet umbkaudu 192 miljoni euroga.

Kuidas VI raamprogramm toimib?

Rahastatakse vaid projekte, kust võtavad osa mitu osapoolt erinevatest riikidest.

Raha jaotatakse peale Euroopa Komisjoni poolt projektide esitamise üleskutse avaldamist.

Projekte hindab keskmiselt viis sõltumatut eksperti.

Programmi fondi näol ei ole tegu organisatsioonide või firmade jaoks mõeldud üldiste subsiidiumidega. Summasid võib kasutada vaid kindlate tööde või uurimisprojektide teostamiseks.

Programmi rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjon.



  
Raportöör
  
Teadus- ja arendustegevuse kuues raamprogramm: Gérard Caudron (GUE/NGL, F)
  
Euoopa Liidu Teataja - lõppakt
  
Teadus- ja arendustegevuse kuues raamprogramm

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004