Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Vastutus keskkonna ees
Õhureostus
Kasvuhoonegaasid
"Auto Oil II"
Elektroonilised jäätmed
Jäätmete pakendamine
Toiduohutus
Geneetiliselt töödeldud organismid
Tubakas
Müra
Kosmeetilised tooted
Inimkoed ja -rakud
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE

> ELDR Environmental Policy


Euroopa Liit rühib heitkogustega kauplemisel otsustavalt edasi

Euroopa on maailmas globaalse soojenemisega võitlemise esirinnas. 2005. aasta jaanuaris saab liit esimese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise piiriülese süsteemi – oluliselt enne Kyoto protokollis sätestatud ülemaailmse kava rakendamistähtaega 2008. aastal. Uus kava, mille koostamisel oli oluline roll Euroopa Parlamendil, aitab Euroopa Liidul täita endale Kyoto protokolliga võetud kohustust vähendada 2012. aastaks 8 protsendi võrra kasvuhoonegaase.

Enamikel Euroopa Liidu liikmesriikidel on olnud raskusi endale Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmisega. Kogu Euroopa Liitu hõlmav heitkogustega kauplemise süsteem aitab probleemi lahendada, kuna vähendab heitkoguste piiramisega seotud kulusid ja suunab Euroopa ettevõtteid õiges suunas juba enne Kyoto globaalse kava rakendamise algustähtaega 2008. aastal.

Euroopa Liidu kava kohaselt saavad umbes 10 000 Euroopa ettevõtet alates 1. jaanuarist 2005 osta ja müüa süsinikdioksiidi keskkonda juhtimise õigust. Riiklikud ametivõimud kehtestavad ettevõtetele heitkoguste piirmäärad ja need ettevõtted, kes suudavad saastada piirmääradest vähem, saavad oma säästetud kvoote edasi müüa. Teisisõnu, kui tehas ületab lubatud piirmäära, siis peab ta suutma osta "saastamise õiguse" mõnelt teiselt Euroopa ettevõttelt, kes on oma heitkogust vähendanud.

Saastelubade turu loomisega loodab Euroopa Liit tekitada stiimuli heitkoguste vähendamiseks. Lubade müügist saadav tulu peaks julgustama ettevõtteid arendama ja kasutusele võtma keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat. Kogu Euroopa Liitu hõlmav kava (erinevate riiklike kavade asemel) aitab samuti ära hoida konkurentsimoonutusi tööstuses. Hinanguliselt vähendab kava Euroopa Liidu kulutusi Kyoto protokolliga seatud eesmärkide saavutamisel 1,3 miljardi euro võrra aastas kuni 2010. aastani, mis oleks 35 protsenti projekti kogukuludest.

Süsteem hakkab toimima kahes osas: katseetapp kestab 2005. aastast kuni 2007. aastani ja teine etapp 2008. aastast kuni 2012. aastani. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad oma siseriiklikud kavad koostama 2004. aasta märtsiks.

Kohustuslik kava

Mõnede liikmesriikide valitsused soovisid süsteemi rakendamist vabatahtlikkuse alusel, kuid parlament toetas Euroopa Komisjoni arvamust, et süsteem peaks olema nii keskkonnakaitselistel põhjustel kui turumoonutuste vältimiseks kohustuslik terves Euroopa Liidus.

Samuti üritasid liikmesriikide valitsused läbi suruda väljaarvamisõigust, mis võimaldaks terveid tööstusharusid kavas osalemisest vabastada. Parlament jäi siiski kindlaks ainult konkreetsetele tehastele ja vabrikutele kohaldatavale piiratud erandite süsteemile, kuna tema sõnul võivad suuremahulised erandid süsteemi toimimist kahjustada.

Esialgselt oli kava mõeldud rakendamiseks üksnes süsinikdioksiidi saaste piiramiseks ja sedagi vaid energia-, paberi- ja mäetööstuses ning mustas metallurgias, mis annavad ühtekokku ligi 46 protsenti süsinikdioksiidi heitmetest. Komisjon pidi hiljem eduaruande põhjal otsustama, kas lisada kavasse veel tööstusharusid ja muid gaasiliike. Saadikutel õnnestus aga läbi suruda see, et liikmesriikidel lubatakse järk-järgult kaasata ka teisi tööstusharusid. Lisaks pidi komisjoni eduarunne keskenduma küsimusele, kas kaasata keemia-, alumiiniumi- ja transporditööstus. Lõpuks saavutati tänu parlamendile see, et iga liikmesriik võib alates 2008. aastast lisada kavasse ka teisi kasvuhoonegaase.

Saastaja maksab

Teiseks valuküsimuseks oli viis, kuidas riigiametid heitkoguste lube jaotama peaksid. Komisjoni eelnõu nägi ette, et esialgu võiks ettevõtetele lähtudes heitmete senistest kogustest väljastada tasuta lube. Saadikud leidsid, et see võiks kahjustada "saastaja maksab" põhimõtet, olla ebaõige turule sisenevate uute ettevõtete suhtes ja viia moonutusteni turul. Nad pakkusid välja süsteemi, kus enamus lube väljastatakse tasuta, kuid teatud osa müüakse enampakkumisel. Tehtud kompromiss lubab valitsustel panna kolmeks aastaks enampakkumisele 5 protsenti lubadest alates 1. jaanuarist 2005 ja 10 protsenti kava teisel etapil. Enama arvu lubade enampakkumine võib realiseeruda pärast 2012. aastat.

Parlamendi arvates ei peaks liikmesriikide valitsustel olema õigust piiramatult hulgal heitmelube väljastada. Iga Euroopa Liidu liikmesriik on nüüd kohustatud piirama väljastatavaid kvoote ja kvootide kogusumma peab olema vastavuses selle riigi jaoks määratletud tingimustega Kyoto protokollis.

Kyoto protokoll võimaldab tööstusriikidel kasutada "paindlikke mehhanisme", et aidata neil saavutada heitmete vähendamise eesmärgid, näiteks investeerides kasvuhoonegaaside vähendamise projektidesse teistes riikides või levitades saastevabu tehnoloogiaid arengumaadesse. Siiski, parlamendi nõudel rõhutab direktiiv, et eelistus peab kuuluma "kodustele" meetmetele.

Kyoto protokoll

Eelmise sajandi jooksul tõusid keskmised temperatuurid Euroopas umbes ühe kraadi võrra ja see arengusuund jätkub eeloleva saja aasta vältel. Lisaks looduslikele ilmingutele nagu näiteks päikese aktiivsuse muutus, on kliimamuutuste eest osaliselt vastutav ka inimkond, sest nende poolt tekitatud reostus hoiab atmosfääris kinni soojust ja tekitab kasvuhooneefekti. Tööstusest, transpordist ja küttesüsteemidest väljapaiskunud süsinikdioksiid (CO2) on koos teiste gaasidega (metaan, dilämmastikoksiid ja fluorosüsivesinikud) kasvuhooneefekti peasüüdlaseks.

Euroopa Liidus elab 5 protsenti maailma elanikkonnast, kuid siin toodetakse 15 protsenti kõigist kasvuhoonegaasidest. Seetõttu oli Euroopa Liit Kyoto protokolli läbirääkimistel innukas. Rahvusvaheline kogukond võttis protokolli vastu 1997. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni tugevdamiseks ja elluviimiseks. Protokolliga määrati kindlaks siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside tootmise piiramiseks.

Kõiki Euroopa Liidu liikmesriike hõlmava kasvuhoonegaasi heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtt on osa laiemast tegevuskavast, mille eesmärgiks on edendada saastevabu ja taastuvaid energiaid ning pikemas perspektiivis valmistada Euroopa infrastruktuuri ette kliimamuutuste tagajärgedeks.



  
Raportöör:
  
Õhu saastatus, kasvuhoonegaaside emissioon: Jorge Moreira da Silva (EPP-ED, P)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppakt veel avaldamata:
  
Õhu saastatus, kasvuhoonegaaside emissioon

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004