Käesolevas teabelehes selgitatakse ELi suhteid Kesk-Aasia riikidega, mis on üha suurema strateegilise tähtsusega piirkond. Selles vaadeldakse poliitilist, majanduslikku ja inimõiguste olukorda igas Kesk-Aasia riigis ning kirjeldatakse, kuidas EL teeb koostööd üksikute riikide ja kogu piirkonnaga. Samuti antakse selles ülevaade parlamendi panusest ELi tegevusse piirkonnas.

Õiguslik alus

  • Euroopa Liidu leping: V jaotis hõlmab ELi välistegevust, nimelt suhteid kolmandate riikidega.
  • Euroopa Liidu toimimise leping: artiklites 206 ja 207 käsitletakse kaubandust ja artiklites 216–219 rahvusvahelisi lepinguid.
  • Partnerlus- ja koostöölepingud EL on sõlminud Kesk-Aasia riikidega lepingud, millega reguleeritakse nende kahepoolseid suhteid:
    • laiendatud partnerlus- ja koostööleping Kasahstaniga, mis jõustus täielikult 1. märtsil 2020;
    • laiendatud partnerlus- ja koostööleping Kõrgõzstaniga, millele kirjutati alla 2024. aasta juunis;
    • laiendatud partnerlus- ja koostööleping Usbekistaniga, millele kirjutati alla 2025. aasta oktoobris;
    • kaubanduse vaheleping Türkmenistaniga, mis jõustus 2010. aasta augustis;
    • partnerlus- ja koostööleping Tadžikistaniga, mis jõustus 2010. aastal ja asendatakse peagi laiendatud partnerlus- ja koostöölepinguga;
    • partnerlus- ja koostööleping Mongooliaga jõustus 2017. aasta novembris.
    • Kesk-Aasia riigid ning ELi ja Kesk-Aasia suhted

      Kesk-Aasia ühendab hiiglaslikku Aasia mandrit Euroopaga. EL tunnistab selle piirkonna strateegilist tähtsust kaubandus- ja energiateede jaoks ning selliste ressursside puhul nagu gaas, nafta ja mineraalid (eelkõige kuld, uraan ja igat liiki haruldased muldmetallid). 2019. aastal ajakohastas EL oma Kesk-Aasia strateegiat, et keskenduda vastupanuvõimele (hõlmates sellised valdkonnad nagu inimõigused, piirijulgeolek ja keskkond), heaolule (pöörates suurt tähelepanu ühenduvusele) ja piirkondlikule koostööle.

      Aastaid olid Kesk-Aasia riikide omavahelised suhted piire ja loodusvarasid puudutavate vaidluste tõttu üldiselt halvad. Usbekistanis on olukord siiski kiiresti muutunud pärast 2016. aastal toimunud riigijuhtide vahetumist. See on avanud uusi võimalusi piirkondlikuks koostööks.

      Kesk-Aasia juhtide korrapärased tippkohtumised on piirkondliku diplomaatia nurgakivi. Esimene Kesk-Aasia juhtide piirkondliku koostöö teemaline tippkohtumine toimus 2018. aasta märtsis Astanas ning Kesk-Aasia riigipeade seitsmes konsultatiivkohtumine toimus 2025. aasta novembris Taškendis. Taastuvenergia, transpordiühendused ja veemajandus on endiselt olulised piirkondliku koostöö valdkonnad. Piirkondlik majandus seisab praegu silmitsi ebakindlusega, mis on tingitud Venemaa sissetungist Ukrainasse, sõjast Pärsia lahe piirkonnas, ülemaailmsest inflatsioonist ja toormehindade tõusust.

      ELi suhete ulatus sõltub sellest, kuivõrd on iga Kesk-Aasia riik valmis viima läbi reforme ning tugevdama demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki ja kohtusüsteemi sõltumatust. Samuti peavad need riigid olema valmis oma majandust ajakohastama ja mitmekesistama, sealhulgas toetades erasektorit ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Nõukogu kiitis ELi Kesk-Aasia strateegia heaks 2019. aasta juunis. Kahepoolsete sidemete edasiseks süvendamiseks on EL pidanud läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingute sõlmimiseks Kesk-Aasia riikidega.

      Kõik Kesk-Aasia riigid järgivad välispoliitikas paralleelselt mitut suunda ning püüavad saavutada tasakaalu suhetes Venemaa, Hiina, ELi ja eriti USAga. Suhted Türgi ja Iraaniga on piirkonna jaoks samuti olulised. Türkmenistan on olnud suures osas välismaailmale suletud ja isegi ÜRO tunnustab tema „püsivat neutraalsust“. Pärast Talibani riigipööret 2021. aasta augustis on olukord Afganistanis muutunud mitte ainult ülemaailmseks probleemiks, vaid ka Kesk-Aasia riikide valitsuste peamiseks mureküsimuseks. Kesk-Aasia tervikuna on nüüd oluline piirkond, et hoida ära usuäärmusluse, terrorivõrgustike ja uimastikaubanduse levimine üle riigipiiride.

      Afganistani humanitaarkriis on sundinud paljusid Afganistani pagulasi põgenema Kesk-Aasiasse. Nad on peamised ELi täiendava toetuse saajad 2021.–2027. aasta mitmeaastase sihtprogrammi kahepoolsete ja piirkondlike programmide kaudu.

      Olukord Afganistanis on toonud esile Kesk-Aasia tähtsuse julgeoleku ja stabiilsuse jaoks. 2022. aasta jaanuari rahutused Kasahstanis (mis lõppesid pärast seda, kui Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsioon saatis sinna Venemaa juhitud väed) ning piirikokkupõrked Kesk-Aasia riikide vahel näitavad ebastabiilsuse ohtu selles traditsiooniliselt Moskva mõju all olevas piirkonnas. Venemaa on endiselt peamine julgeoleku tagaja, kellel on sõjalised rajatised kolmes Kesk-Aasia riigis. Samuti kontrollib ta kahte kolmandikku piirkonna relvaimpordist ja toetab piirkonna valitsusi. Siiski nõrgeneb Venemaa mõju Kesk-Aasias sissetungi tõttu Ukrainasse ja vägede koondumise tõttu rindele. See muutus on loonud Kesk-Aasia riikidele võimaluse saada sõltumatumateks piirkondlikeks osalejateks ning avanud uusi võimalusi partnerluseks ja koostööks ELiga sellistes valdkondades nagu energia, toormed ja ühendatus.

      Esimene ELi ja Kesk-Aasia tippkohtumine toimus 3.–4. aprillil 2025 Usbekistanis Samarkandis. Sellel osalesid Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Usbekistani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Türkmenistani juhid. Muutuval üleilmsel ja piirkondlikul geopoliitilisel maastikul otsustasid ELi ja Kesk-Aasia juhid muuta oma suhted strateegiliseks partnerluseks ning kinnitasid taas oma pühendumust kaubandussidemete tugevdamisele ja koostöö süvendamisele sellistes valdkondades nagu energeetika, majandus, investeeringud, kvaliteetne ühendatus, digiüleminek ja julgeolek (sealhulgas hübriidohtudele reageerimine). Nad arutasid ka kliimameetmeid, inimõigusi ja strateegilisi ressursse (sealhulgas kriitilised toormed). See on ELi jaoks oluline võimalus näidata oma geopoliitilist huvi tihendada kahepoolset koostööd ja tõhustada piirkondlikku koostööd Kesk-Aasiaga, et vähendada ülemaailmsete geopoliitiliste muutuste kontekstis oma sõltuvust Hiinast ja Venemaast.

      2022. aasta novembris toimus Usbekistanis Samarkandis ELi ja Kesk-Aasia rahvusvaheline ühenduvuskonverents (Global Gateway). Piirkondliku lähenemisviisi ja piirkondliku koostöö tähtsust on rõhutatud ka ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumistel.

      2025. aasta märtsis toimus Türkmenistanis Așgabatis ELi ja Kesk-Aasia ministrite 20. kohtumine, kus kinnitati veel kord 2023. aasta suhete süvendamise ühise tegevuskava osas tehtud edusamme ning visandati valdkonnad ja tegevuspunktid suhete tugevdamiseks dialoogi ja praktilise koostöö kaudu. Tegevuskavas rõhutatakse ühenduvuse parandamist, eelkõige kaubandus-, investeerimis- ja taristuprojektide kaudu, mis on kooskõlas ELi investeerimisalgatusega „Global Gateway“.

      Sellega seoses tuletasid ministrid meelde ka 2024. aasta jaanuaris Brüsselis toimunud Global Gateway investorite foorumit ELi ja Kesk-Aasia transpordiühenduse jaoks, kus Euroopa ja rahvusvahelised finantsasutused andsid märku oma valmisolekust eraldada 10 miljardit eurot, et toetada Kaspia mere transpordikoridori arendamist, mis on kavandatud konkurentsivõimelise ja nüüdisaegse mitmeliigilise marsruudina, mis ühendab Euroopat ja Kesk-Aasiat.

      2024. aastal ulatus ELi- ja Kesk-Aasia kahepoolse kaubavahetuse maht 54,2 miljardi euroni ja kaubandusbilansi ülejääk oli 16 miljardit eurot Kesk-Aasia kasuks. Kesk-Aasia varustab ELi peamiselt selliste toorainetega nagu toornafta, maagaas, metallid ja puuvill. Vastutasuks ekspordib EL peamiselt masinaid, transpordiseadmeid ja tööstuskaupu, mis kokku moodustavad üle poole koguekspordist piirkonda.

      Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ tulemusena suureneb Hiina mõju kaubandusele ja investeeringutele. Vastusena algatusele on EL suurendanud oma osalust ja investeeringuid piirkonnas strateegia „Global Gateway“ kaudu. Näiteks teatas EL 2025. aasta aprillis toimunud ELi ja Kesk-Aasia tippkohtumisel 12 miljardi euro suurusest investeerimispaketist, mille eesmärk on parandada kaubateid ja mille vahendid eraldatakse strateegia „Global Gateway“ kaudu. Võttes arvesse üksikute liikmesriikide abi, on EL saanud Kesk-Aasia suurimaks rahastajaks, eraldades üle 550 miljoni euro Kesk-Aasia piirkondlikule mitmeaastasele sihtprogrammile aastateks 2021–2027.

      Euroopa Parlamendi tegevust Kesk-Aasiaga juhivad peamiselt väliskomisjon ja selle inimõiguste allkomisjon, rahvusvahelise kaubanduse komisjon, julgeoleku- ja kaitsekomisjon ja Kesk-Aasiaga suhtlemiseks loodud delegatsioon ning muude organite hulgas ka parlamentaarsed koostöökomisjonid. Parlament teeb järelevalvet Kesk-Aasia riikidega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingute rakendamise üle ning keskendub inimõiguste küsimustele, poliitilisele olukorrale, majandus- ja arengukoostööle ning valimisprotsessidele. Parlament rõhutab jätkuvalt inimõiguste austamise, hea valitsemistava ja sotsiaalse arengu tähtsust, toonitades parlamentaarse diplomaatia rolli ning toetades jõuliselt demokraatiat ja õigusriiki.

      Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja ELi otsust kehtestada Venemaa suhtes mitu sanktsioonipaketti said mõnest Kesk-Aasia riigist, eelkõige Kasahstanist, Kõrgõzstanist ja Usbekistanist võimalikud sanktsioonidest kõrvalehoidmise keskused, nagu Euroopa Parlament on oma mitmes resolutsioonis hukkamõistvalt märkinud.

      Euroopa Parlament võttis 2024. aasta jaanuaris vastu resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta, milles ajakohastas oma terviklikku lähenemisviisi sellele piirkonnale ja väljendas heameelt kava üle korraldada esimene ELi ja Kesk-Aasia tippkohtumine, mis toimus 2025. aasta aprillis. Resolutsioonis kiidetakse heaks ka 2023. aasta oktoobris vastu võetud ELi ja Kesk-Aasia vaheliste sidemete süvendamise ühine tegevuskava, mis kujutab endast strateegilist kava dialoogi ja koostöö edendamiseks.

      Pärast seda, kui 2025. aasta detsembris algasid läbirääkimised ELi viisalihtsustuse üle Kasahstani kodanikele, tegi Kesk-Aasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooni juht avalduse, milles toetas sarnaste läbirääkimiste alustamist kõigi Kesk-Aasia riikidega.

      Esimene Kesk-Aasia ja ELi parlamentaarne foorum toimus 30.–31. märtsil 2026 Usbekistanis Samarkandis, mis tähistas parlamentaarsete suhete olulist paranemist, lisades olemasolevatele kahepoolsetele kohtumistele uue vormi, kus parlamendiliikmed saavad arutada piirkondlikke probleeme ja ühist poliitikat.

      Kasahstan

      Euroopa Parlament andis laiendatud partnerlus- ja koostöölepingule Kasahstaniga nõusoleku 2017. aasta detsembris, rõhutades põhimõtte „rohkema eest rohkem“ tähtsust poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike reformide soodustamisel. ELi ja Kasahstani laiendatud partnerlus- ja koostööleping jõustus 2020. aasta märtsis, kui Kasahstan ratifitseeris kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti. Inimõiguste valdkonnas allkirjastas Kasahstan 2020. aasta septembris kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise fakultatiivprotokolli, mille eesmärk on kaotada surmanuhtlus, ning kaotas lõpuks surmanuhtluse 2021. aasta detsembris.

      Kolm aastakümmet võimul olnud endine president Nursultan Nazarbajev lahkus 2019. aasta märtsis ametist, kuid endise Nõukogude Liidu vabariigi kõrgeima juhi ja nn rahva isana säilitas ta mõju ja ametliku võimu kuni 2022. aastani. Veeldatud maagaasi hindade tõus 2022. aasta jaanuaris tõi kaasa meeleavaldused, mille järel kutsusid tundmatud, hästi koolitatud ja organiseeritud relvastatud isikud esile vägivalla. Vastuseks kuulutas president Kasõm-Žomart Tokajev välja erakorralise seisukorra. Vastuseks president Tokajevi palvele nõustus Venemaa juhitud sõjaline liit Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsioon saatma Kasahstani sõdureid (nn rahuvalvejõud) Venemaalt, Valgevenest, Tadžikistanist, Armeeniast ja Kõrgõzstanist.

      President Tokajev asus täitma julgeolekunõukogu esimehe ametikohta, mida seni täitis Nazarbajev, ja nimetas ametisse uue peaministri, samal ajal kui Nazarbajevi perekonna võtmeliikmed kaotasid oma mõjupositsiooni. Septembris 2022 nimetas Kasahstani parlament riigi pealinna Nur-Sultani ümber Astanaks, mis on järjekordne samm riigi distantseerimiseks Nazarbajevist.

      2022. aasta juunis toimus Kasahstanis põhiseaduse referendum, millega tehti olulisi institutsioonilisi muudatusi, sealhulgas piirati presidendi võimu ja tugevdati parlamendi rolli. 2023. aasta märtsis korraldas Kasahstan ennetähtaegsed parlamendivalimised, rakendades segavalimissüsteemi, kus 70% kohtadest jaotati proportsionaalselt ja 30% häälteenamuse alusel. Valimiste tulemusena sai Amanat (endine Nur-Otan) 53,9% häältega häälteenamuse, saades parlamendi alamkojas 98st kohast 64. 2026. aasta märtsis kiitis Kasahstan uue põhiseaduse rahvahääletusel heaks.

      Viimase kümne aasta jooksul on Kasahstani SKP pidevalt kasvanud, välja arvatud 2020. aastal, mida iseloomustas COVID-19 pandeemia. Kasahstani majandus saavutas 2025. aastal häid tulemusi ja SKP reaalkasv ulatus 6,5 %ni, mis tulenes sisenõudlusest, taristukulutustest ja suuremast naftatoodangust. 2026. aastaks prognoositi 4,4 %list majanduskasvu kuni sõja puhkemiseni Pärsia lahe piirkonnas.

      Siiski püsib ebakindlus, eelkõige seoses naftatootmise ja ülemaailmsete majandustingimustega. Riik jätkab tööd selle nimel, et saavutada oma pikaajaline eesmärk ühineda 2050. aastaks maailma 30 enim arenenud riigiga, nagu on sätestatud Kasahstani 2050. aasta strateegias. Kasahstan jätkab liberaliseerimist ja tööd selle nimel, et kohaneda sotsiaalselt orienteeritud majandusega. Riigi 2025.–2027. aasta eelarves keskendutakse jätkuvalt tugevalt sotsiaalvaldkonnale ning tehakse märkimisväärseid investeeringuid haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalprogrammidesse. Valitsus on tugevdanud korruptsioonivastast võitlust.

      EL on Kasahstani juhtiv kaubanduspartner ja suurim välisinvestor. 2024. aastal oli Kasahstani eksport ELi 33,5 miljardit eurot, samal ajal kui import EList Kasahstani ulatus 11,5 miljardi euroni. Kaubavahetus suurenes 2023. aastaga võrreldes 6%.

      2024. aasta oktoobris toimus ELi ja Kasahstani koostöönõukogu 21. kohtumine, kus keskenduti transpordiühenduste, eelkõige Kaspia mere transpordikoridori tõhustamisele. Mõlemad pooled tunnistasid edusamme, mida on tehtud horisontaalse lennunduslepingu ja kriitiliste toormete alase partnerluse osas. 2025. aasta detsembris Brüsselis toimunud ELi-Kasahstani koostöönõukogu 22. kohtumisel tunnustas EL Kasahstani panust energiajulgeolekusse ja pühendumust saavutada 2060. aastaks CO2-neutraalsus ning osalemist ülemaailmses metaaniheite vähendamise lubaduses. Samuti arutasid mõlemad pooled tulevasi viisalihtsustus- ja tagasivõtulepinguid.

      Euroopa Parlament ei ole alates 2005. aastast lähetanud Kasahstani valimisvaatlusdelegatsiooni, kuna riik ei ole järginud põhivabadusi, valimiste korraldamise erapooletust ja valimiskõlblikkust käsitlevaid soovitusi. Siiski on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) saatnud sinna valimisvaatlejad, lähetades valimisvaatlusmissiooni vaatlema Kasahstani 2023. aasta märtsis toimuvaid ennetähtaegseid parlamendivalimisi.

      Parlament on rõhutanud, et tuleb tagada põhivabadused, lõpetada inimõiguste aktivistide ja poliitiliste opositsiooniliikumiste liikmete meelevaldne kinnipidamine, austada LGTBIQA+-inimeste õigusi ning tagada kasahhide ja teiste etniliste vähemusrühmade turvalisus. Lisaks on parlament nõudnud võimalike individuaalsete sanktsioonide kehtestamist nende ametnike suhtes, kes vastutavad otseselt inimõiguste rikkumise eest.

      Parlament võttis 2022. aasta jaanuaris vastu resolutsiooni meeleavalduste ja vägivalla kohta Kasahstanis. Ta kordas, et on mures riigis meeleavalduste puhkemise järel toimunud inimõiguste rikkumiste pärast, sealhulgas piinamise laialdase kasutamise ja demokraatia eiramise pärast.

      ELi-Kasahstani parlamentaarne koostöökomisjon vastutab Euroopa Parlamendi ja Kasahstani parlamendi vaheliste suhete haldamise eest. Selle töö keskendub poliitiliste ja majandussuhete tugevdamisele, sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu võitlemisele, Kaspia mere transpordikoridori arendamisele ning energia- ja kliimamuutuste alase koostöö tugevdamisele, kusjuures Euroopa Parlament rõhutab poliitilise mitmekesisuse ja meediavabaduse tähtsust Kasahstanis ning suhtleb inimõiguste kaitsjate ja aktivistidega. ELi-Kasahstani parlamentaarse koostöökomisjoni 22. kohtumine toimus 2025. aasta novembris Brüsselis ja sellel käsitleti laiemat kahepoolset koostööd, sealhulgas kaubandust ja investeeringuid, Kasahstani rolli ühenduvuses, Venemaa sõda Ukraina vastu, inimõigusi ja kliimamuutusi.

      Kõrgõzstan

      ELi ja Kõrgõzstani partnerlus- ja koostööleping, mis on kehtinud alates 1999. aastast, asendatakse laiendatud partnerlus- ja koostöölepinguga, mis allkirjastati 2024. aasta juunis, kuid mida ei ole veel ratifitseeritud. Laiendatud partnerlus- ja koostööleping hõlmab paljusid valdkondi, sealhulgas poliitilist dialoogi, kaubandust ja investeeringuid, kestlikku arengut, teadusuuringuid ja innovatsiooni, haridust, keskkonda ja kliimamuutusi, samuti õigusriiki, inimõigusi ja kodanikuühiskonda. Samuti võimaldab see koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja piirkondliku stabiilsuse valdkonnas.

      EL on üks peamisi Kõrgõzstani kestliku arengu ja reformide toetajaid. Kõrgõzstani mitmeaastane sihtprogramm aastateks 2021–2027 on vastus Kõrgõzstani 2040. aasta riiklikule arengustrateegiale, milles on esitatud pikaajaline tegevuskava, mille eesmärk on võimaldada Kõrgõzstanil saada tugevaks, iseseisvaks ja jõukaks riigiks.

      Praegune ELi-Kõrgõzstani partnerlus keskendub kliimamuutustele vastupanuvõimele, energiataristule ja noorte toetamisele. Peamised algatused on Kõrgõzstani vastupanuvõimeliste veevarude programm, milles on ühendatud 42 miljoni euro suurune laen Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning 15 miljoni euro suurune ELi toetus veemajanduse edendamiseks. EL on vastu võtnud ka 5 miljoni euro suuruse algatuse, mis keskendub noortele, soolisele võrdõiguslikkusele ja inimõigustele. Lisaks pakub EL Kõrgõzstani üliõpilastele igal aastal rohkem kui 300 stipendiumi kooskõlas ELi kestliku arengu strateegiaga „Global Gateway“.

      Alates 2016. aastast on Kõrgõzstan saanud tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule kahe kolmandiku oma toodete jaoks üldiste tariifsete soodustuste kava+ (GSP+) raames. 2024. aastal oli ELi ja Kõrgõzstani vahelise kaubanduse maht kokku 2,8 miljardit eurot.

      OSCE/ODIHR jälgib regulaarselt parlamendi- ja presidendivalimisi. Kõrgõzstanis toimusid 2020. aasta oktoobris parlamendivalimised, mis tunnistati pärast rikkumiste ja häälte ostmise vastu korraldatud massimeeleavaldusi kehtetuks. President Sooronbaj Džeenbekov astus tagasi 2020. aasta oktoobris ja 2021. aasta jaanuaris korraldas riik presidendivalimised, mille järel sai Kõrgõzstani kuuendaks presidendiks Sadõr Džaparov. EL märkis madalat valimisaktiivsust, kandidaatide võrdsete võimaluste puudumist, valimiskampaania menetlustega seotud rikkumisi ja haldusressursside kuritarvitamist.

      2025. aasta novembri ennetähtaegsed parlamendivalimised tugevdasid president Džaparovi võimu veelgi. Valimisaktiivsus oli madal (36,9 %) ja ükski opositsioonikandidaat ei saanud kohta. Presidendivalimised on planeeritud 2027. aasta jaanuariks. Kõrgõzstani konstitutsioonikohus kinnitas 2026. aasta veebruaris, et ennetähtaegseid presidendivalimisi ei toimu ja et praegune presidendi mandaat peab täies ulatuses jätkuma.

      Piirikonflikti tõttu Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahel on saanud surma ja vigastada sadu inimesi ning tuhanded on olnud sunnitud ümber asuma. 2025. aasta märtsis allkirjastasid Kõrgõzstan ja Tadžikistan lõpliku kokkuleppe oma ühise piiri piiritlemise kohta. Euroopa Parlament väljendas selle olulise verstaposti üle heameelt, kuna leping tugevdab Kesk-Aasia vastupanuvõimet ja stabiilsust.

      Kõrgõzstan on Euroopa parlamentaarse diplomaatia oluline partner, kellega suheldakse regulaarselt ja peetakse avatud arutelu inimõiguste olukorra üle riigis ning tema seisukohtade üle Venemaa suhtes ja Ukraina-vastase sõja suhtes. 2023. aasta juulis võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni sõnavabaduse kohta Kõrgõzstanis, reageerides Kõrgõzstani vastuolulisele meediat ja valitsusväliseid organisatsioone käsitlevale seaduseelnõule. See oli üks peamisi küsimusi, mis tõstatati parlamentidevahelises dialoogis, kui Euroopa Parlamendi delegatsioon Kesk-Aasiaga suhtlemiseks külastas 2023. aasta detsembris Kõrgõzstani ELi-Kõrgõzstani parlamentaarse koostöökomisjoni 16. kohtumiseks. Sellest ajast alates on dialoog jätkunud, viimati 2026. aasta veebruaris Biškekis ja Ošis toimunud ELi-Kõrgõzstani parlamentaarse koostöökomisjoni 18. kohtumisel, kus keskenduti laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimisele, demokraatlikele protsessidele, inimõigustele, meediavabadusele, sanktsioonidest kõrvalehoidmise riskidele ja kliimakriisile.

      ELi ja Kõrgõzstani 14. inimõigustealane dialoog toimus 2024. aasta novembris ja oli esimene selline kohtumine pärast laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu allkirjastamist 2024. aasta juunis. EL väljendas muret seoses 2024. aasta aprillis vastu võetud Kõrgõzstani piirava seaduseelnõuga välisagentide kohta, mis koostati Venemaa õigusakte eeskujuks võttes, ning juhtis tähelepanu võimalikule avalikule rahulolematusele. Samuti tõstatas EL sõna-, meedia-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse teema ning tõstis esile kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemist, rõhutades kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu meedia olulist rolli demokraatliku ühiskonna stabiilsuse tagamisel. 2025. aasta oktoobris algatas president Džaparov ettepaneku koostamise surmanuhtluse taaskehtestamiseks kõige raskemate laste ja naiste vastu suunatud kuritegude eest. Ülemaailmse naiste, rahu ja julgeoleku indeksi 2023/24 kohaselt on Kõrgõzstan naiste jaoks kõige ohtlikum riik Kesk-Aasias.

      Euroopa Parlament on sügavalt mures inimõiguste pärast Kõrgõzstanis. Inimõiguste kaitsja Azimjon Askarovi surma uurimine 2020. aasta juulis lõpetati ja seejärel taasavati, kuid vastutus puudub endiselt.

      Euroopa Parlamendi 2024. aasta detsembri resolutsioonis inimõiguste olukorra kohta Kõrgõzstanis väljendati muret Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatide partei juhi Temirlan Sultanbekovi ja teiste demokraatiameelsete aktivistide vahistamise pärast, seades kahtluse alla nende kinnipidamise õiguspärasuse enne 2024. aasta novembri kohalikke valimisi. Resolutsioonis kritiseeriti demokraatlike tavade ja inimõiguste vähenemist Kõrgõzstanis, sealhulgas sõltumatu meedia ja opositsioonierakondade mahasurumist.

      Euroopa Parlament rõhutab, et inimõigustealaseid kohustusi tuleb täita osana ELi ja Kõrgõzstani partnerlusest, sealhulgas laiendatud partnerlus- ja koostöölepingust ning GSP+-erikorrast.

      Usbekistan

      Usbekistanist sai 2021. aasta aprillis üheksas soodustatud riik, kes on ühinenud ELi kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorraga (GSP+). Selle tulemusena on Usbekistani eksport vabastatud tollimaksudest kahe kolmandiku GSP+-erikorraga hõlmatud tootesarjade puhul. See vahend suurendab riigi eksporti ja võimet ligi meelitada välisinvesteeringuid. Usbekistan peab omakorda rakendama 27 peamist rahvusvahelist konventsiooni hea valitsemistava, inimõiguste ja töötajate õiguste ning keskkonna- ja kliimakaitse kohta. GSP+-erikorda on pikendatud kuni 31. detsembrini 2027.

      2025. aasta oktoobris allkirjastati ELi ja Usbekistani laiendatud partnerlus- ja koostööleping, mis on kavandatud uue, ajakohase ja ambitsioonika raamistikuna ELi ja Usbekistani partnerluse tugevdamiseks. ELi-Tadžikistani koostöönõukogu 18. kohtumine toimus 2025. aasta oktoobris Luxembourgis. Pooled vahetasid arvamusi finants-, tehnilise, kaubandus-, majandus- ja investeerimiskoostöö edasise arengu üle, keskendudes meetmetele, mille eesmärk on liberaliseerida ja lihtsustada kaubandusmenetlusi, kasutades GSP+-erikorra eeliseid. Pooled rõhutasid püüdlusi edendada energiatõhusust ja rohelise energia projekte ning koostööd transpordi, sealhulgas Kaspia mere transpordikoridori laiendamisel. 2025. aasta oktoobris teatasid EL ja Usbekistan teenuste ja kaupade turulepääsu käsitlevate kahepoolsete läbirääkimiste lõpuleviimisest, rõhutades ELi poliitilist toetust Usbekistani ühinemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

      2024. aastal importis Usbekistan EList 3 959 miljoni euro väärtuses kaupu, samal ajal kui tema eksport ELi oli kokku 845 miljonit eurot, mis näitab 8,2% suurust kasvu võrreldes 2023. aastaga. GSP+-erikorra staatus on sellele kasvule kaasa aidanud ning Usbekistani eksport ELi on alates 2021. aastast märkimisväärselt suurenenud.

      ELi mitmeaastasest sihtprogrammist aastateks 2021–2027 Usbekistani jaoks on aastateks 2021–2024 eraldatud 76 miljonit eurot ja aastatel 2025–2027 täiendavalt 43 miljonit eurot uutele kahepoolsetele algatustele, mis keskenduvad demokraatliku valitsemistava tugevdamisele, digiülemineku edendamisele, kaasava ja kestliku majanduskasvu edendamisele ning aruka ja keskkonnahoidliku põllumajandusliku toidutööstuse arendamise edendamisele.

      Pärast president Šavkat Mirzijojevi ametisse astumist 2016. aastal on Usbekistanis toimunud ulatuslikud ja kiired demokraatlikud muutused. Need on positiivsed arengud, mis hõlmavad mitut ambitsioonikat reformi ja sisemisi muudatusi, näiteks on vabastatud poliitvange.

      Mirzijojev allkirjastas 2021. aasta veebruaris seaduse presidendivalimiste üleviimise kohta 2021. aasta oktoobrisse. OSCE/ODIHR kordas oma soovitusi erakondade rahastamise, häältelugemise kiirendamise ja riigi vahendite kärpimise kohta valimiskampaaniates. 2023. aasta juulis toimusid veel ennetähtaegsed presidendivalimised ja president Mirziyoyev valiti 87,1 % häältega tagasi. Ta kavatseb jätkata 2022.–2026. aasta arengustrateegia raames kavandatud ambitsioonikaid reforme, mille eesmärk on saavutada riigis tõelised sotsiaal-majandusliku arengu muutused, tõhus haldus, sõltumatum kohtusüsteem ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine.

      Usbekistan on suhelnud Talibaniga, et arutada kaubandusküsimusi ja majanduslikku suhtlust, piirijulgeoleku tagamist ning koostööd energeetika, transpordi ja rahvusvaheliste vedude valdkonnas, samuti raudteeprojekti, mis ühendaks Usbekistani piirilinna Termizi Afganistani linnade Mazār-i Sharīfi ja Kabuli kaudu Pakistani linna Peshāwariga.

      Usbekistani ja Venemaa vahelised suhted on president Mirzijojevi juhtimisel tugevnenud. Usbekistan hoidus ÜRO Peaassambleel hääletamisest, et mõista hukka Venemaa sissetung Ukrainasse, võttes ametlikult vastu „neutraalse“ seisukoha. Venemaa ja Usbekistan teevad sõjalist ja tehnilist koostööd, mis hõlmab ühiseid relvahankeid, teadusuuringuid ja moderniseerimist. Lisaks teeb Venemaa olulise kaubanduspartnerina Usbekistaniga koostööd nafta- ja gaasitööstuses. 2025. aasta jaanuaris vormistasid Venemaa ja Usbekistan sõjalise strateegilise partnerluse koos laiemate strateegiliste algatustega, mis ulatuvad 2030. aastani.

      2024. aasta jaanuaris pidas Hiina president Xi Jinping kõnelusi president Šavkat Mirzijojeviga. Nad teatasid, et Hiina ja Usbekistan on otsustanud töötada uueks ajastuks välja kõikehõlmava strateegilise partnerluse.

      Euroopa Parlament kutsuti 2019. aasta detsembris esimest korda Usbekistani parlamendivalimisi vaatlema, kuid ta keeldus sellest põhjusel, et valimised ei olnud vabad ega õiglased, osutades asjaolule, et kõik kandidaadid olid režiimimeelsetest erakondadest. Seetõttu jälgis valimisi ainult OSCE/ODIHR.

      Siiski võttis Euroopa Parlament vastu kutse jälgida 2021. aasta oktoobri presidendivalimisi, kuigi keskvalimiskomisjonis registreeritud viis kandidaati olid väidetavalt valitsusmeelsed.

      ELi-Usbekistani parlamentaarse koostöökomisjoni 19. kohtumine toimus 26. veebruaril 2026 Brüsselis. Osalejad tegid kokkuvõtte oma partnerlusest ja arutasid tulevase koostöö valdkondi.

      Türkmenistan

      ELi ja Türkmenistani ametlikud suhted said alguse 1997. aastal ning mõlemad pooled allkirjastasid 1998. aastal partnerlus- ja koostöölepingu. Kõik ELi liikmesriigid ja Türkmenistan on partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud, kuid enne selle jõustumist peab Euroopa Parlament selle ratifitseerima. Parlament on keeldunud andmast nõusolekut ELi-Türkmenistani partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimiseks, kuna on sügavalt mures lühiajaliste eesmärkide pärast, mille Türkmenistan peaks inimõiguste ja põhivabaduste vallas saavutama. Seetõttu reguleeritakse ELi ja Türkmenistani kahepoolseid suhteid praegu 2010. aasta kaubandusalase vahelepinguga. 2024. aasta märtsis allkirjastasid Türkmenistan ja EL Brüsselis partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, mis oli oluline samm partnerluse tugevdamise suunas ja sillutas teed tõhustatud koostööle.

      Türkmenistan on astunud samme riigi avatumaks muutmiseks ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele suurema tegutsemisruumi loomiseks. Riik on aga endiselt president Serdar Berdõmuhhamedovi autoritaarse võimu all. Viimased suundumused riigis näitavad, et demokraatlik areng ei ole edenenud ja inimõiguste olukord ei ole kuigivõrd paranenud. 2021. aastal käivitas Türkmenistan mõned põhiseaduslikud reformid, sealhulgas ülemkoja loomine, kuid Türkmenistani parlamendi roll on endiselt äärmiselt piiratud.

      Lisaks ELi ja Kesk-Aasia piirkondlikele raamistikele peavad EL ja Türkmenistan iga-aastaseid kahepoolseid dialooge: korraldatakse ELi-Türkmenistani ühiskomiteed ja ELi ja Türkmenistani inimõigustealast dialoogi. ELi-Türkmenistani ühiskomitee 24. kohtumine toimus 2025. aasta novembris Ašgabatis, et arendada edasi partnerlust ja koostööd, eelkõige kaubanduse, ühenduvuse, energia ja keskkonna valdkonnas. EL on kinnitanud, et õigusriigi väärtuste ja inimõiguste austamine on ELi ja Türkmenistani suhete olulised aspektid. 2025. aasta juunis toimus ELi ja Türkmenistani 17. iga-aastane inimõigustealane dialoog. Arutelude keskmes olid Türkmenistani konkreetsed sammud inimõiguste olukorra parandamiseks riigis, sealhulgas nende isikute puhul, kelle inimõigusi on rikutud, samuti tingimused kinnipidamiskeskustes ja vanglates ning sooline vägivald.

      2014. aastal leppisid Türkmenistan ja Türgi kokku gaasi transportimises Anatoolia torujuhtme kaudu, mis praegu transpordib gaasi Aserbaidžaani Shah Denizi gaasimaardlast. Lisaks esitas äriühing Trans Caspian Resources 2021. aastal oma ettepaneku Kaspia mere piirkonnaülese ühenduse kohta, mis on väiksem torujuhe, mille eesmärk on transportida igal aastal 10–12 miljardit kuupmeetrit gaasi. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on EL otsinud alternatiivseid energiaallikaid, sealhulgas Türkmenistani gaasi. Mõlemad pooled peavad läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks Türkmenistaniga, et mitmekesistada eksporti ja EL otsib uusi tarneid.

      Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud muret inimõiguste halva olukorra pärast Türkmenistanis ja on seetõttu seni blokeerinud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumise. Euroopa Parlamenti ei ole kunagi kutsutud vaatlema Türkmenistani valimisi.

      2025. aasta veebruaris sõitis Euroopa Parlamendi delegatsioon Kesk-Aasiaga suhtlemiseks Türkmenistani ELi ja Türkmenistani kaheksandale parlamentidevahelisele dialoogile. Kõnelused keskendusid Türkmenistani ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele, inimõigustele, soolise võrdõiguslikkuse reformidele ja kahepoolse koostöö valdkondadele. Mõlemad pooled rõhutasid Türkmenistani neutraalset hoiakut piirkondlikus julgeolekus ning riigi strateegilist rolli energia ja transpordi valdkonnas. Nad kordasid oma pühendumust keskkonnakaitsele, õigusreformidele ja parlamentaarsele koostööle. Delegatsioon suhtles ka Türkmenistani kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et käsitleda inimõigusi, sotsiaalset arengut ning valitsuse ja kodanikuühiskonna suhete tugevdamist.

      Tadžikistan

      ELi koostöö Tadžikistaniga on märkimisväärselt arenenud. 2004. aastal allkirjastati Tadžikistani ja ELi partnerlus- ja koostööleping, mis jõustus 2010. aasta märtsis. 2009. aastal andis Euroopa Parlament nõusoleku partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks, kuid nõudis olukorra parandamist inimõiguste, korruptsioonivastase võitluse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Partnerlus- ja koostööleping aitas kaasa kahepoolse koostöö tõhustamisele ja suurendas ELi nähtavust Tadžikistanis, luues poliitilise dialoogi platvormi, mille eesmärk on edendada kahepoolseid kaubandus- ja majandussuhteid. Samuti sisaldab see artikleid rändealase koostöö ning rahapesu, uimastite ja terrorismi vastase võitluse kohta.

      Sammuna edasi oma suhetes alustasid EL ja Tadžikistan 2023. aastal ametlikult läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle, viies need lõpule 2024. aastal. Laiendatud partnerlus- ja koostööleping parafeeriti 2025. aasta juulis, mis avab tee selle ametlikule allkirjastamisele ja ratifitseerimisele mõlema poole poolt.

      EL on näidanud oma pühendumust Tadžikistani kestliku arengu toetamisele algatuste kaudu, mis keskenduvad sellistele olulistele valdkondadele nagu inimareng, kaasav roheline ja digitaalne majandus, veemajandus, kliimamuutused, energia- ja transpordiühendus Tadžikistani mitmeaastase sihtprogrammi (2021–2027) kaudu.

      Tadžikistan on oluline ELi partner ja tal on suur huvi ühineda GSP+ sooduskaubanduse kavaga, kuid ta seisab praegu silmitsi mitme probleemiga, nagu rahvusvaheliste sanktsioonide mõju ja paljude Tadžikistani rändajate tagasisaatmine Venemaalt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning kriitiline inimõiguste olukord. Pärast Talibani võimuletulekut Afganistanis on Tadžikistan võtnud vastu tuhandeid Afganistani põgenikke. Riik on pühendunud võitlusele äärmusluse ja radikalismi leviku vastu Kesk-Aasias.

      ELi-Tadžikistani koostöönõukogu 11. kohtumine toimus 2025. aasta novembris Brüsselis. EL ergutab Tadžikistani parandama oma tulemusi põhivabaduste ja inimõiguste austamise valdkonnas. ELi ja Tadžikistani 15. inimõigustealane dialoog toimus 2024. aasta novembris.

      2024. aastal kasvas Tadžikistani eksport ELi 67%, ulatudes 291 miljoni euroni, samas kui tema import EList oli kokku 275 miljonit eurot. ELi tegevus Tadžikistanis ulatub majandussidemetest kaugemale, hõlmates selliseid valdkondi nagu haridus, kutseõpe ja kodanikuühiskonna toetamine.

      2025. aasta märtsis Tadžikistanis toimunud parlamendivalimistel sai valitsev Rahvademokraatlik Partei 63 kohast 49. Need olid esimesed valimised 25 aasta jooksul ilma sõltumatute lääne vaatlejateta, kuna OSCE/ODIHRi missioon tühistati, kuna Tadžikistani ametivõimud ei esitanud akrediteerimistagatisi. Kuigi valimistel osales veel viis erakonda, jäeti välja režiimile tugevalt vastu olnud opositsioonirühmitused.

      Euroopa Parlament on väga kriitiline inimõiguste olukorra halvenemise suhtes Tadžikistanis, inimõiguste aktivistide, poliitiliste oponentide ja nende pereliikmete kinnipidamiste ja vahistamiste arvu suurenemise ning sõltumatu meedia range piiramise suhtes.

      Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud muret Kõrgõzstani ja Tadžikistani piiril aset leidnud kokkupõrgete pärast ning väljendanud heameelt 2021. aasta aprillis saavutatud relvarahukokkuleppe üle. Siiski suurenes 2022. aasta septembris piirivalvurite vaheline vägivald piiriäärsetel aladel. 2024. aasta veebruaris jõudsid Kõrgõzstan ja Tadžikistan kokkuleppele piiritleda 90% vaidlusalusest territooriumist, lõpetades sellega aastakümneid kestnud raevukad vaidlused. Euroopa Parlament väljendas heameelt selle piiriülese koostöö ning Kõrgõzstani ja Tadžikistani piiride piiritlemise üle, mida kinnitati Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistani juhtide kohtumisel 2025. aasta jaanuaris.

      2022. aasta juulis võttis parlament vastu resolutsiooni halveneva olukorra kohta Tadžikistani Mägi-Badahšani autonoomses oblastis ning väljendas veel kord muret riigi inimõiguste olukorra halvenemise pärast oma 2024. aasta jaanuari resolutsioonis sõltumatu meedia riikliku represseerimise kohta Tadžikistanis.

      2025. aasta septembris toimus Dušanbes ELi-Tadžikistani parlamentaarse koostöökomisjoni 12. kohtumine, millel käsitleti selliseid küsimusi nagu Tadžikistani neutraalne seisukoht Venemaa sõja suhtes Ukrainas, majandus- ja kaubanduskoostöö, kliimamuutuste mõju Kesk-Aasias ja inimõiguste olukord Tadžikistanis.

      Euroopa Parlament tõhustab järelevalvet inimõiguste olukorra halvenemise üle riigis. Selle valdkonna parandamine on Tadžikistani ja ELi kahepoolsete suhete edasiseks tugevdamiseks oluline.

      Mongoolia

      Kuigi Mongoolia ei ole hõlmatud ELi Kesk-Aasia strateegiaga, liigitab Euroopa Parlament riigi oma alaliste delegatsioonide raames piirkonna osaks. Mongoolial on palju kultuurilisi, ajaloolisi ja majanduslikke ühisjooni endise NSVLi Kesk-Aasia vabariikidega.

      Viimase kolme aastakümne jooksul on Mongoolia end eristanud stabiilse majanduskasvuga demokraatia oaasina. 2019. aasta sündmused on siiski tekitanud muret demokraatia vähenemise pärast. 2017. aastal andis Euroopa Parlament nõusoleku ELi ja Mongoolia partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks.

      Mongoolia poliitikas domineerib praegu tugev ja väljakujunenud Mongoolia Rahvapartei, millel on Mongoolia parlamendis ülekaalukas häälteenamus ja kontroll presidendi ametikoha üle. 2024. aasta juunis Mongoolias toimunud parlamendivalimistega kehtestati põhiseadusreform, millega suurendati parlamendikohtade arvu 126-ni ja taaskehtestati segavalimissüsteem. Mongoolia Rahvapartei võitis varasemast väiksema enamuse ning naiste esindajate osakaal suurenes 17,3 %-lt 25,4 %-le. Valimiste põhiküsimused olid korruptsioon, majandus, töötus ja inflatsioon.

      ELi ja Mongoolia ühiskomitee 23. kohtumine toimus 2025. aasta aprillis Ulaanbaataris ning selle eesmärk oli kinnitada partnerlust selliste ühiste väärtuste alusel nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja ÜRO põhikirja põhimõtete austamine. Komitee keskendus koostöö tugevdamisele taastuvenergia ja rohepöörde valdkonnas ning kaubanduskäibe suurendamisele, suurendades eksporti ELi GSP+ raames, kasutades seega rohkem ära sooduskava. Pooled vahetasid arvamusi ka metsapartnerluse vastastikuse mõistmise memorandumi tegevuskavas esitatud meetmete tõhusa rakendamise üle. Pooled arutasid Mongoolia 2021.–2027. aasta mitmeaastase sihtprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.

      Euroopa Parlamendi avaldused Mongoolia kohta on suures osas seotud majandusküsimustega, aga ka riigi arengu- ja humanitaarvajadustega, mis on seotud äärmuslike ilmastikutingimustega. Euroopa Parlamendi delegatsioon käis vaatlemas Mongoolias 2016. aastal toimunud parlamendivalimisi ja 2017. aastal toimunud presidendivalimisi ja täheldas, et selles riigis on kujunemas tugev demokraatia. COVID-19 pandeemia takistas parlamendil 2020. aasta juunis toimunud parlamendivalimisi ja 2021. aasta juunis toimunud presidendivalimisi vaatlemast, kuid parlamendi delegatsioon sai jälgida 2024. aasta parlamendivalimisi, märkides, et edusamme on tehtud, kuid arenguruumi veel on.

      2025. aasta märtsis Brüsselis toimunud ELi ja Mongoolia 17. parlamentidevahelisel kohtumisel keskenduti kahepoolsetele suhetele, geostrateegilistele piirkondlikele küsimustele, inimõigustele, kliimamuutustele, ühenduvusele ja inimestevahelistele kontaktidele.

       

      Jorge SOUTULLO SANCHEZ / Niccolò RINALDI