Eelarve täitmine

Käesolevas teabelehes selgitatakse ELi eelarvet täitmist, sealhulgas eeskirju ja põhimõtteid, erinevaid eelarve täitmise viise ning järelevalve- ja kontrollisüsteeme usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks. Samuti kirjeldatakse selles Euroopa Parlamendi rolli kaasotsustajana aastaeelarve üle, eelarve täitmise järelevalves ja komisjonilt aruandluse nõudmisel iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu.

Õiguslik alus

  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 290, 291, 317, 318, 319, 321, 322 ja 323 ning Euratomi asutamislepingu artikkel 179;
  • finantsmäärus, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid;
  • 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava.
  • Eesmärgid

    Üldeesmärk on tagada, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse asjakohaselt kooskõlas vastavuse põhimõtetega ja tulemuslikult ning Euroopa Liidu väärtusi austades. Täpsemalt hõlmab see järgmist: 1) vastavust finantsmäärusele ja aluslepingutele; 2) usaldusväärset finantsjuhtimist (säästlikkus, tõhusus, tulemuslikkus); 3) ELi finantshuvide kaitset; 4) aruandekohustust parlamendi ja kodanike ees.

    Menetluskord

    A. Rakenduseeskirjad

    Eelarvetulude ja -kulude täitmise eest vastutab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega. Poliitilist kontrolli selle üle teostab Euroopa Parlament.

    Eelarve täitmine tähendab peamiselt kulukohustuste võtmist ja seejärel maksete tegemist. Kulukohustuste assigneeringud on vahendid, mis on ette nähtud projektidele, mida EL on nõus rahastama. Maksete assigneeringud on jooksvate ja varasemate kulukohustuste täitmiseks tegelikult välja makstud summad.

    Eelarve täitmine toimub mitmeaastases finantsraamistikus (vt 1.4.3) lubatud assigneeringute piires ning seda tehakse kooskõlas aluslepingute ja finantsmääruse sätetega. Finantsmäärus on horisontaalne, st seda kohaldatakse kõigi kulu- ja tuluvaldkondade suhtes. Eelarve täitmise suhtes kohaldatavaid reegleid on ka sektoripõhistes määrustes, mis hõlmavad konkreetseid ELi poliitikavaldkondi.

    Usaldusväärne finantsjuhtimine on peamine juhtpõhimõte[1], mis on määratletud järgmise kolme põhimõttega:

    • säästlikkus, mis tähendab parimat hinda;
    • tõhusus, mis tähendab parimat seost ressursside kasutamise ja eesmärkide saavutamise vahel;
    • tulemuslikkus, st eesmärkide saavutamine.
    • Nende põhimõtete kohaselt on rakendamine tulemuspõhine.

      Ka tuleb tagada ELi väärtuste ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta austamine ning ELi finantshuvide kaitse (täpsemalt ELi tulude kohta vt 1.4.1).

      B. Eelarve täitmise viisid

      Komisjon täidab eelarvet järgmiselt[2]:

      • otse oma talituste või rakendusametite kaudu (otsene eelarve täitmine),
      • koostöös liikmesriikidega (jagatud eelarve täitmine),
      • kaudselt, usaldades eelarve täitmise ülesanded muudele üksustele ja isikutele, nt kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele (kaudne eelarve täitmine).
      • Praktikas täidetakse ligikaudu 70% eelarvest jagatud eelarve täitmise raames (liikmesriigid jaotavad rahasummasid ja haldavad kulusid), 20% täidetakse otseselt Euroopa Komisjoni või tema rakendusametite poolt ja ülejäänud 10% kaudselt[3].

        Teised ELi institutsioonid vastutavad oma eelarvejagude täitmise eest (ELi kulude kohta vt täpsemalt 1.4.2).

        C. Kuidas eelarve täitmist jälgitakse?

        Kõigi täitmise viiside suhtes kohaldatakse sisekontrolli. Eelarve täitmise sisekontrolliga hinnatakse, kas säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtteid järgitakse. Teine oluline aspekt on seotud rikkumiste, sealhulgas pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja topeltrahastamise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega[4]. Eelarve täitmisel tuleb järgida ELi õigusakte, mida kohaldatakse avalike hangete lepingute (tarned, tööd ja teenused) suhtes (vt 2.1.10).

        Komisjoni raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni kehtestatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel. Praegu töötatakse välja ka ELi avaliku sektori raamatupidamise standardeid, et ühtlustada ELi avaliku sektori raamatupidamisarvestust.

        Finantsläbipaistvuse süsteem annab teavet komisjoni poolt otseselt hallatavate rahaliste vahendite saajate kohta. Nende rahasummade saajate kohta, mida liikmesriik haldab koostöös Euroopa Komisjoniga, peab andmed avaldama liikmesriik ise. Lisaks kaitseb varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteem ELi finantshuve, võimaldades ELi rahalisi vahendeid taotlevad ning komisjoni või muude institutsioonide vastu juriidilisi kohustusi võtnud ebausaldusväärsed isikud ja üksused varakult kindlaks teha. Süsteem võimaldab ebausaldusväärsed isikud ja üksused menetlustest kõrvale jätta ja neid rahaliselt karistada.

        Euroopa Kontrollikoda (vt 1.3.12) kontrollib eelarve täitmist, kuna tema ülesanne on auditeerida kõiki ELi eelarvega seotud tehinguid. Kui liikmesriigid ei täida eelarvet õigesti, on ette nähtud karistused: ELi eelarves saamata jäänud tulud kompenseeritakse riikide valitsuste poolt valesti eraldatud vahendite tagasimaksmise nõudega.

        Euroopa Parlamendi roll

        Euroopa Parlamendil on ELi institutsioonilise tasakaalu tagamisel keskne roll. Seoses eelarvepädevusega:

        • parlament on üks kahest eelarvepädevast institutsioonist, kes teeb aastaeelarve kohta otsuseid nõukoguga võrdsetel alustel;
        • parlament on ainus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, seega kontrollib ta eelarve täitmist.
        • Lisaks võib parlament mõjutada eelarve täitmist õigusloome- ja muu tegevuse kaudu, nt raportite ja resolutsioonidega või esitades Euroopa Komisjonile suuliselt või kirjalikult vastatavaid küsimusi.

          A. Eelarvemenetlus

          Parlament määrab koos nõukoguga kindlaks ELi aastaeelarve (täpsema teabe saamiseks eelarvemenetluse kohta vt 1.2.5), st vahendite eraldamise mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud parameetrite raames. Eelarveläbirääkimiste käigus võib parlament teha ettepaneku paigutada vahendid reservi, kui tal on kahtlusi eelkõige selle kohta, kas kulud on põhjendatud või kas komisjon suudab eelarvet täita. Selliste vahendite kasutusele võtmine peatatakse, kuni on täidetud teatavad eelnevalt kindlaks määratud tingimused.

          Kui eelarve on vastu võetud, võib seda eelarve täitmise ajal muuta paranduseelarve projektide ja otsusega tehtavate ümberpaigutuste abil, kui parlament ja nõukogu selle heaks kiidavad. Eelarve täitmise ajal on juhtiv roll aga komisjonil, kes võtab vastu tööprogrammid ja rahastamisotsused ning teeb autonoomseid ümberpaigutusi (st ülekandeid, mis ei eelda parlamendi ja nõukogu heakskiitu), kui õigusaktid, sealhulgas finantsmäärus, seda võimaldavad[5].

          Eelarvega seotud institutsioonidevahelise kokkuleppega nähakse ette eelarvealane koostöö komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel. Korraldatakse korrapäraseid institutsioonidevahelisi kohtumisi, et hinnata eelarve täitmist, pöörates erilist tähelepanu maksete assigneeringutele, et tagada ELi programmide tõrgeteta rakendamine ja kõigi rahaliste kohustuste täitmine[6].

          B. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

          Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus (täpsemalt eelarvekontrolli kohta vt 1.4.5) võimaldab parlamendil hinnata ELi kulutusi tagantjärele, tuginedes Euroopa Kontrollikoja aastaaruandele, milles hinnatakse ELi kulude ja tulude usaldatavust, seaduslikkust ja korrektsust.

          Eelarve täitmisele heakskiidu andmine on parlamendi otsus, mis kajastab parlamendi järeldusi selle kohta, kuidas komisjon ning teised ELi institutsioonid ja organid on ELi eelarvet täitnud. Parlament võib vastu võtta ka eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni, milles sätestatakse rakendamise nõuded ja soovitused, paludes näiteks teha menetluslikke muudatusi.

          Selline eelarve täitmise parlamentaarne kontroll aitab tagada, et järgitakse õigusliku ja reguleeriva raamistiku nõudeid ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

          Uute rahastamisvahenditega, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, millega liikmesriikidele antakse sihttoetusi ja laene pandeemiajärgseks taastumiseks ja struktuurireformide tegemiseks, loobub komisjon üha enam tavapärasest kulude hüvitamise lähenemisviisist ning liigub selles suunas, et maksed on seotud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisega. Oma 18. juuni 2025. aasta resolutsioonis taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta rõhutas parlament vajadust tegeleda puudustega finantskontrollis ning hoiatas, et andmete puudumine takistab suutlikkust kontrollida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist, pärssides kontrolli, läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust.

          Komisjoni ettepanekuga 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta tehakse rakendusmehhanismides märkimisväärseid muudatusi, mis hõlmavad üleminekut tulemuspõhisele elluviimisele, suuremat paindlikkust ja suuremat osa ettekavandamata kuludest, et võimaldada kiiret kriisidele reageerimist. Peamine muudatus on see, et komisjoni ettepanekus, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034, võetakse kasutusele lähenemisviis „iga liikmesriigi kohta üks riiklik kava“, mis on inspireeritud taaste- ja vastupidavusrahastu mudelist, koos kavandatud tulemusraamistiku määrusega, millega luuakse lihtsustatud ja ühtne raamistik ELi eelarve tulemuslikkuse jälgimiseks. Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad koondaksid mitu jagatud eelarve täitmise alla kuuluvat programmi, sealhulgas ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja rändeprogrammid.

          Oma 7. mai 2025. aasta resolutsioonis liidu uuendatud pikaajalise eelarve kohta muutuvas maailmas rõhutas parlament, et riiklikud kavad „ei saa olla aluseks sellele, kuidas eelarve jagatud täitmisel kulutuste tegemine pärast 2027. aastat peaks toimuma“, ning rõhutas, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames eelarve jagatud täitmise kohaselt tehtavate kulutuste kavandamisel tuleb täielikult kaitsta Euroopa Parlamendi rolli seadusandjana ning eelarvepädeva institutsioonina ja tagada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine.

          Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi eelarveküsimuste peadirektoraadi eelarve tugiüksus. Lisateabega selle teema kohta on võimalik tutvuda eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni veebisaidil.

           

          [1]Finantsmääruse artikkel 33.
          [2]Finantsmääruse artikkel 62.
          [4]Finantsmääruse artikkel 36.
          [5]Finantsmääruse artiklid 30 ja 31.
          [6]Institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisa G osa.

          Anda-Diana GHIRAN-MERVEILLE