Riigihankelepingute sõlmimine

Teabelehes selgitatakse hankelepingute sõlmimise korda ELis, st protsessi, mille kaudu avaliku sektori asutused, näiteks valitsusasutused või kohalikud omavalitsused, ostavad ettevõtjatelt ehitustöid, kaupu või teenuseid. Selles kirjeldatakse õigusraamistikku, peamisi menetlusi ja hiljutisi poliitikareforme, sealhulgas digitaliseerimist, kestlikkust ja rahvusvahelisi hankeid käsitlevaid meetmeid. Teabelehes rõhutatakse Euroopa Parlamendi rolli ELi avalike hangete raamistiku kujundamisel ja läbivaatamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 26 ja 114 on sätestatud ühtse turu õiguslik alus ja selle toimimiseks vajalikud ühised ELi reeglid, sealhulgas hankelepingute valdkonnas, artiklitega 34, 56, 57 ja 62 tagatakse, et kaupade ja teenuste hankelepingud on avatud piiriülesele konkurentsile ning artikli 53 lõikes 1 on sätestatud õiguslik alus majandustegevusele juurdepääsu mõjutavate siseriiklike normide koordineerimiseks.

ELi hankelepingute sõlmimise korra eesmärgid

ELi hankelepingute sõlmimise korra eesmärk on tagada, et avaliku hanke lepingud (st lepingud, mille avaliku sektori asutused sõlmivad ettevõtjatega, kes pakuvad ehitustöid, tooteid või teenuseid) sõlmitakse ELi avatud ühtsel turul igal pool õiglaselt ja tõhusalt.

Peamised eesmärgid on järgmised:

  • tagada hankelepingute sõlmimisel võrdne kohtlemine ja läbipaistvus;
  • avada riikide hanketurud konkurentsile kogu ELis;
  • aidata avaliku sektori asutustel tagada avaliku sektori raha eest parim kvaliteet;
  • vähendada pettuse- ja korruptsiooniohtu;
  • toetada laiemaid poliitikaeesmärke, nagu innovatsioon, digiüleminek ja kestlikkus.
  • Avalikud hanked moodustavad ligikaudu 14% ELi SKPst ning on eriti olulised sellistes sektorites nagu ehitus, energeetika ja telekommunikatsioon. Avalikud hanked on ELi ühtsel turul majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni peamine liikumapanev jõud. Hangete avamine konkurentsile ühtsel turul aitab avaliku sektori asutustel tagada parema hinna ja kvaliteedi suhte ning toetab samal ajal ELi ettevõtjate konkurentsivõimet ning edendab läbipaistvaid ja tõhusaid hankemenetlusi.

    Varajased hankeid käsitlevad õigusaktid

    Euroopa Liit on vastu võtnud õigusaktid, mille eesmärk on kooskõlastada liikmesriikide norme, millega kehtestatakse hanketeadete avalikustamise ja pakkumuste hindamise objektiivsete kriteeriumidega seotud kohustused. Alates 1960. aastatest võeti vastu mitu avalike hangetega seotud õigusakti, kuid hiljem otsustas ühendus raamistikku lihtsustada ja selle valdkonna õigusakte kooskõlastada. Selleks võeti vastu direktiiv ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (direktiiv 2004/18/EÜ) ning direktiiv vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihangete kohta (direktiiv 2004/17/EÜ). Mõni aasta hiljem kehtestati direktiiviga kaitsealaste riigihangete erinõuded (direktiiv 2009/81/EÜ), et lihtsustada pääsu teiste liikmesriikide kaitsetööstuse turgudele.

    Hankepoliitika reform

    Parlament ja nõukogu võtsid 2014. aastal vastu uue riigihangete paketi, mis hõlmab kolme direktiivi:

    • riigihangete direktiiv;
    • kommunaalteenuste direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid;
    • kontsessioonide direktiiv, millega luuakse õigusraamistik kontsessioonide andmiseks, kindlustatakse kõigile ELi ettevõtjatele tulemuslik ja mittediskrimineeriv juurdepääs ELi turule ning tagatakse suurem õiguskindlus kohaldatavate õigusnormide osas. Kontsessioonid on lepingud, mille avaliku sektori asutus sõlmib ühe või mitme ettevõtjaga, kes pakub töid või teenuseid (nt kiirteede hooldamist ja haldamist). Kontsessiooni saanud ettevõtja saab tasu peamiselt õigusest töid või teenuseid pakkuda ja kasutada.
    • Komisjon tegi 2012. aastal ettepaneku võtta vastu määrus rahvusvahelise hankepoliitika kohta. Selle eesmärk oli täpsustada reegleid, millega reguleeritakse ELi-väliste riikide ettevõtete, kaupade ja teenuste juurdepääsu liidu hangete ja hankemenetluste ühtsele turule. Samuti seati eesmärgiks tugevdada ELi positsiooni läbirääkimistel ELi ettevõtete, kaupade ja teenuste juurdepääsu üle ELi-väliste riikide riigihanketurgudele. Kuna läbirääkimised takerdusid, esitas komisjon 2016. aastal uue ettepaneku. Parlament ja nõukogu kirjutasid rahvusvaheliste hangete instrumendile alla 23. juunil 2022. Rahvusvaheliste hangete instrumendi eesmärk on soodustada ülemaailmset hanketurgude avamist.

      Lisaks jõustus 12. juulil 2023 välisriigi subsiidiumide määrus (määrus (EL) 2022/2560), mis võimaldab komisjonil tegeleda turumoonutuste probleemiga ja tagada võrdsed tingimused kõigile ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele. Uute normidega tagatakse, et komisjon saab välisriigi subsiidiume käsitleda konkreetsetes hankemenetlustes, nõudes, et ELi avaliku sektori hankijad jätaksid hankemenetlustest kõrvale ettevõtjad, kes on saanud turgu moonutavaid välisriigi subsiidiume.

      2012. aasta aprillis võttis komisjon vastu e-hangete strateegia eesmärgiga minna 2016. aasta keskpaigaks täielikult üle e-hangetele. 16. aprillil 2014 võtsid parlament ja nõukogu vastu direktiivi, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul.

      3. oktoobril 2017 avaldas komisjon kaks teatist: „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ ja „Investeerimise soodustamine suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise kaudu“. Selleks et Euroopa avalikke hankeid hangete strateegia paketi raames veelgi parandada, avaldas komisjon ka soovituse riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta.

      Oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni järgmisele koosseisule 2024–2029 teatas toonane komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen riigihankedirektiivide läbivaatamisest, et võimaldada teatavate strateegiliste sektorite avalikes hangetes eelistada ELi tooteid, aidata tagada elutähtsa tehnoloogia, toodete ja teenuste ELi lisaväärtus ja varustuskindlus ning ajakohastada ja lihtsustada hangete sõlmimise korda. 13. detsembril 2024 algatas komisjon hindamise kolme peamise õigusakti kohta, millega reguleeritakse avalikke hankeid (riigihangete direktiiv, kommunaalteenuste direktiiv ja kontsessioonide direktiiv). Selle eesmärk oli hinnata nende tulemuslikkust ja mõju kogu ELis, sealhulgas seda, kas need on endiselt otstarbekohased ning täidavad kavandatud eesmärke minimaalsete kuludega ja on piisavad praeguste probleemide lahendamiseks.

      Hankemenetlus

      Menetluses tuleb järgida liidu õiguse põhimõtteid, sealhulgas kaupade vaba liikumist ning asutamis- ja teenuste osutamise vabadust. Tähtsad on sellised põhimõtted nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine ja läbipaistvus; tagada tuleb konkurents, konfidentsiaalsus ja tõhusus.

      A. Menetluse liigid

      Hanketeated peavad olema kooskõlas eri liiki menetlustega, mille kasutamisel võetakse aluseks künnisesüsteem. Direktiivides tuuakse välja iga hankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise meetodid ja nende puhul kohaldatavad menetlused.

      • Avatud hankemenetluse puhul võib pakkumuse esitada iga huvitatud ettevõtja.
      • Piiratud hankemenetluse korral võivad pakkumuse esitada üksnes need taotlejad, kes on kutsutud hankel osalema.
      • Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse puhul võib iga ettevõtja esitada osalemistaotluse, kuid pärast esitatud teabe hindamist võivad pakkumuse esitada ainult need taotlejad, kellel lubatakse seda teha.
      • Võistlev dialoog on menetlus, mis on mõeldud olukorraks, kus pakkumuskutse teinud ametiasutus ei suuda oma vajadusi kindlaks määrata; dialoogis osalevad ainult kutsutud kandidaadid. Hankelepingud sõlmitakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
      • Innovatsioonipartnerluse menetlus on mõeldud uuenduslike lahenduste jaoks, mis ei ole veel turule jõudnud. Ametiasutus teeb koostööd ühe või mitme teadusüksusega, et pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi uuendusliku lahenduse üle.
      • Erijuhtudel võib hankelepingu sõlmida ilma hanget välja kuulutamata.

        B. Hankelepingute sõlmimise hindamiskriteeriumid

        Avaliku sektori hankijad on kohustatud sõlmima riigihankelepinguid majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõtte (nn MEAT-kriteeriumi) alusel, mis kehtestati hankelepingute sõlmimise korra reformiga. Selle põhimõtte puhul lähtutakse siiski mitte vaid väikseimast hinnast, vaid parimast hinna ja kvaliteedi suhtest, võttes arvesse kvaliteeti, keskkonna- ja sotsiaalseid tegureid, olelusringi kulusid ja innovatsiooni.

        C. Avaldamise ja läbipaistvuse nõuded

        Hankemenetlustega tuleb tagada vajalik läbipaistvus igas etapis. Selleks avaldatakse hankemenetluste olulised elemendid ning avalikustatakse teave taotlejate ja pakkujate kohta, samuti tehakse kättesaadavaks piisav dokumentatsioon menetluse kõigi etappide kohta.

        D. Lepingu rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid

        2007. aastal vastu võetud õiguskaitsevahendite direktiiviga tagati tõhus hankelepingute sõlmimise korra rikkumiste läbivaatamise süsteem. Sellega kehtestati ooteaeg, mis annab pakkujatele pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist vähemalt 10 päeva aega otsuse läbivaatamiseks enne, kui ametiasutused lepingule alla kirjutavad. See ajavahemik võimaldab pakkujatel soovi korral otsuse vaidlustada.

        E. Muud avalike hangetega seotud küsimused

        2014. aastal kehtestatud uutes normides rõhutatakse sotsiaalset kaasatust ja lihtsustatakse teenuste hankelepinguid. Nende eesmärk on vähendada bürokraatiat, aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) Euroopa ühtse hankedokumendi abil ja soodustada hankelepingute osadeks jagamist. Esikohale seatakse e-riigihanked ning esitatakse konkreetsed e-riigihangete meetodid. Direktiividega võetakse arvesse Euroopa Kohtu otsuseid sisehangete kohta ning tugevdatakse huvide konflikti ja korruptsiooni vastaseid norme.

        Lisaks rõhutatakse uutes normides keskkonnahoidlikke hankeid, mille puhul võetakse arvesse keskkonnamõju ja võimaldatakse ökomärgise kasutamist. Komisjoni teatises „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ käsitatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid järgmiselt: „…menetlus, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.” Komisjon on mitme tooterühma jaoks välja töötanud vabatahtlikud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid ning on teinud ettepanekuid ka nende kohustuslike miinimumkriteeriumide ja -eesmärkide kehtestamiseks valdkondlikes õigusaktides, nagu keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv (direktiiv (EL) 2019/1161), ökodisaini määrus, uus ehitustoodete määrus ning pakendite ja pakendijäätmete määrus.

        Pärast ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist 2020. aastal avaldas komisjon 11. märtsil 2020 töödokumendi ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kohta andmekeskuste, serveriruumide ja pilveteenuste puhul, et tagada andmekeskuste seadmete ja teenuste keskkonnahoidlik hankimine kooskõlas ELi kliimamuutuste, ressursitõhususe ja energia alaste eesmärkidega.

        COVID-19 pandeemiale reageerimiseks tegi komisjon ettepaneku programmi „EL tervise heaks“ kohta, mille eesmärk on märkimisväärselt suurendada eelarvet rahvatervise alaste riigihangete, sealhulgas ravimite, vaktsiinide ja terviseandmete süsteemide valdkonnas. Määrus, millega luuakse programm „EL tervise heaks“ ajavahemikuks 2021–2027, jõustus 1. jaanuaril 2021. Komisjon esitas avaliku sektori hankijatele uued suunised vajalike seadmete kiireks ostmiseks, algatas koos liikmesriikidega viis isikukaitsevahendite ühishanget ning rõhutas riigihangete digitaliseerimist riiklike e-riigihangete platvormide kaudu osana oma laiemast COVID-19 järgsest taastestrateegiast.

        Kaitsealaste riigihangete valdkonnas võeti 2023. aasta oktoobris vastu EDIRPA määrus, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu. Selle määruse eesmärk on oluliselt suurendada kaitsekulutusi, edendada ühisinvesteeringuid ühisprojektidesse, tõhustada kaitsevõime alaseid ühishankeid, suurendada investeeringuid mitmesugusesse missioonide teostamiseks vajalikku suutlikkusesse, kasutada paremini ära koostoimet, ergutada innovatsiooni ja tugevdada Euroopa kaitsetööstust, pannes rõhku VKEde toetamisele.

        Euroopa Parlamendi roll

        Parlamendil oli 2014. aasta riigihangete paketi vastuvõtmisel keskne roll. Ta on järjekindlalt nõudnud reeglite lihtsustamist, suuremat õiguskindlust, VKEde paremat juurdepääsu hankemenetlustele, digivahendite laialdasemat kasutamist ja suuremat toetust kestlikkusele riigihangetes.

        Enne riigihangete paketi vastuvõtmist 15. jaanuaril 2014 võttis parlament vastu mitu resolutsiooni, sealhulgas: