Energiatõhusus
Käesolevas teabelehes selgitatakse ELi energiatõhususe poliitikat, sealhulgas selle õigusraamistikku, peamisi eesmärke ja kõige tähtsamaid õigusakte. Energiatõhususe poliitika eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, vähendada energiaarveid ja parandada energiajulgeolekut, vähendades samal ajal sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Teabelehes juhitakse tähelepanu Euroopa Parlamendi rollile selle poliitika kujundamisel.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194 on sätestatud, et energiapoliitika on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jagatud pädevuses. See tähendab, et liikmesriigid võivad vastu võtta õiguslikult siduvaid akte, kui EL seda teinud ei ole. Artikliga edendatakse energia tõhusat kasutamist ja säästmist siseturu ning keskkonnakaitse raames.
- vähendada ELi energia lõpptarbimist 11,7 %, ületamata 763 miljonit naftaekvivalenttonni (siduv), mõjutades sellega primaarenergia tarbimist, mis ei tohiks ületada 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni (soovituslik);
- vähendada avaliku sektori aastast energiatarbimist 1,9 %.
- renoveerima igal aastal vähemalt 3 % üldkasutatavatest hoonetest, mis on suuremad kui 250 m2;
- saavutama 2026. ja 2027. aastal energia lõpptarbimises 1,5 % aastase säästu, suurendades seda 2028., 2029. ja 2030. aastal 1,9 %-ni.
- andmekeskused andma aru oma energiatõhususe kohta;
- ELi liikmesriigid looma spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid, et anda VKEdele, kodumajapidamistele ja avaliku sektori asutustele energiatõhususe alast nõu ja abi;
- üle 45 000 elanikuga omavalitsused koostama kütte- ja jahutuskavad.
- kehtestama hoonete ja hoonete komponentide energiatõhususe miinimumnõuded;
- võtma vastu metoodika hoonete energiatõhususe arvutamiseks.
- alates 2028. aastast on kõik uued avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned heitevabad;
- alates 2030. aastast on kõik uued hooned heitevabad;
- alates 2026. aastast arvutatakse uute suurte hoonete kogu olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali;
- alates 2030. aastast arvutatakse kõigi uute hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali.
- kehtestama oma mitteeluhoonefondi energiatõhususe miinimumstandardid, mis käivitavad hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega, 16 % ja 26 % piirmäära ületavate hoonete renoveerimise vastavalt 2030. ja 2033. aastaks;
- koostama plaani oma elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise järkjärguliseks vähendamiseks 2030. aastaks vähemalt 16 % ja 2035. aastaks vähemalt 20–22 % võrreldes 2020. aastaga, keskendudes halvimate energiatõhususega hoonetele.
- ülevaade kogu riigi hoonefondist, mis hõlmab eri hooneliike;
- tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke 2030., 2040. ja 2050. aastaks;
- ülevaade kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest; ning
- ülevaade vajalikest investeeringutest ja rahastamisallikatest selle rakendamiseks.
- teha kulude-tulude analüüs koostootmise kasutamise potentsiaali kohta, kui nad kavatsevad ehitada soojus- või elektrienergia rajatise, tööstuskäitise või kaugkütte- ja jahutusvõrgu, mille soojusvõimsus on vähemalt 20 MW, või seda renoveerida;
- hinnata juba olemasolevate rajatiste puhul tõhusa kütte ja jahutuse, sealhulgas koostootmise potentsiaali, kui seda taotletakse.
- parandada toote vastupidavust, korduskasutatavust, uuendatavust ja parandatavust;
- suurendada hoolduse ja taastamise võimalust;
- muuta tooted energia- ja ressursitõhusamaks;
- käsitleda selliste ainete sisaldumist, mis takistavad toodete korduskasutamist või ringlussevõttu;
- suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust;
- suurendada toodete taastootmise võimalust ja ringlussevõetavust;
- kehtestada CO2 jalajälge ja keskkonnajalajälge käsitlevad reeglid;
- vähendada jäätmeteket;
- parandada toodete kestlikkust käsitleva teabe kättesaadavust.
ELi energiatõhususe poliitika eesmärgid
ELi energiatõhususe poliitikas seatakse ELi energiatarbimise vähendamise eesmärgid 2030. aastaks võrreldes 2020. aasta prognoosidega.
Eesmärk on vähendada primaarenergia tarbimist, mis kajastab energia kogunõudlust riigis, ja lõppenergia tarbimist, mis kajastab kogu lõpptarbijate (kodumajapidamised, tööstus jne) tarbitud energiat. Mõlemaid mõõdetakse miljonites naftaekvivalenttonnides.
Peamised energiatõhususega seotud kohustused on järgmised:
Ühtlasi peavad ELi liikmesriigid:
ELi energiatõhususe poliitika saavutused
A. Energiatõhususe direktiiv
2023. aastal vastu võetud energiatõhususe direktiiv on ELi energiatõhususe poliitika nurgakivi. Direktiiviga seatakse ELi energiatõhususe eesmärgid ja nõutakse, et ELi liikmesriigid kehtestaksid soovituslikud riiklikud energiatõhususe eesmärgid, mis põhinevad liidu eesmärkide saavutamisse tehtavatel energia lõpptarbimise panustel.
Direktiiviga kehtestatakse avalikule sektorile kohustus olla eeskujuks: selles seatakse energia lõpptarbimise ja renoveerimiseesmärgid, et saavutada energiatõhusus. Direktiivis vaadatakse läbi tõhusate kaugküttesüsteemide määratlus ja kehtestatakse uued nõuded, mille eesmärk on CO2 heide nendele süsteemidele tehtavates energiatarnetes 2050. aastaks täielikult kaotada.
Direktiiviga kehtestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, mille kohaselt tuleks poliitika-, kavandamis- ja investeerimisotsustes esimese valikuna kaaluda energiatõhususega seotud lahendusi.
Direktiiviga laiendatakse energiaauditi tegemise kohustust kõigile ettevõtjatele, kelle energiatarbimine ületab teatavat künnisväärtust, ning nõutakse, et suured tööstuslikud elektritarbijad rakendaksid energiajuhtimissüsteemi. Sellega karmistatakse energiatõhususe spetsialistide pädevusnõudeid ja tehakse ELi liikmesriikidele ülesandeks anda aru energiatõhususse tehtavate investeeringute kohta. Samuti pakutakse selle raames eri tasandi projektiarendusabi, et aidata saavutada ELi energiatõhususe eesmärke.
Direktiivi kohaselt peavad:
Ühtlasi sisaldab direktiiv tarbijakaitset käsitlevaid sätteid, selles määratletakse ELi tasandil energiaostuvõimetus ja kehtestatakse meetmed selle vähendamiseks.
B. Hoonete energiatõhusus
1. Hoonete energiatõhususe direktiiv
ELi lähenemisviisi hoonete kestlikkusele reguleeritakse peamiselt 2024. aasta direktiiviga hoonete energiatõhususe kohta, milles on sätestatud nõue muuta ELi olemasolevad hooned 2050. aastaks heitevabaks.
a. Energiatõhususe miinimumnõuded
ELi liikmesriigid peavad:
b. Uute hoonete energiatõhususe standardid
Heitevaba hoone peab vastama kõrgetele energiatõhususe standarditele, ei tohi tekitada kohapeal fossiilkütustest heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasvuhoonegaaside heiteid.
ELi liikmesriigid peavad tagama, et
c. Olemasolevate hoonete energiatõhususe standardid
ELi liikmesriigid peavad:
Konkreetseid erandeid kohaldatakse religioossete, väikeste, väikese energiatarbimisega ja ajutiste hoonete suhtes.
Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt tuleb kõik ELi hooned liigitada energiatõhususe klassidesse alates A-st (parim) kuni G-ni (halvim). Tähega A tähistatakse heitevabu hooneid ja tähega G riikliku hoonefondi halvima tõhususega hooneid.
Kuna klass G sõltub hoonefondi riiklikest eripäradest, ei ole liikmesriikides energiaklasside ühist skaalat. Samamoodi kohaldatakse eluhoonete renoveerimise kohustust riigi hoonefondi halvima tõhususega hoonete, mitte kõigi üksikute hoonete suhtes, mis võimaldab teatavat paindlikkust ja kohandamist riikide eri standarditega.
Erand kehtestatakse sotsiaaleluruumidele, mille energiatõhususe alased uuendused maksaksid rohkem, kui nad säästavad, või suurendaksid üüri rohkem kui energiaarvetelt saavutatav kokkuhoid.
Direktiivis nõutakse, et ELi liikmesriigid esitaksid oma riiklikesse energia- ja kliimakavadesse integreeritud riiklikud hoonete renoveerimiskavad, mis hõlmavad järgmist:
Direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid paigaldama päikeseenergiaseadmed avalikesse hoonetesse ja mitteeluhoonetesse järk-järgult, sõltuvalt hoone suurusest, ning kõigisse uutesse eluhoonetesse 2030. aastaks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.
Direktiiviga lõpetatakse fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde subsideerimine alates 2025. aastast, nõutakse, et ELi liikmesriigid looksid tehnilise abi rajatised, määratakse kindlaks erandid põllumajandushoonetele ja kultuuriväärtusega hoonetele ning erandite tegemise võimalused erilise arhitektuurse või ajaloolise väärtusega hoonetele, ajutistele hoonetele, kirikutele ja muudele pühakodadele.
2. Renoveerimislaine strateegia
Renoveerimislaine strateegia eesmärk on renoveerida 2030. aastaks 35 miljonit hoonet ning tagada, et renoveerimine toob kaasa suurema energia- ja ressursitõhususe.
Strateegia eesmärk on kaitsta ühtlasi kõiki ELi elanikke, kes ei suuda oma kodu piisavalt kütta, tagades, et haavatavad tarbijad saavad endale lubada olulisi kütte- ja energiateenuseid.
3. Soojuspumbad
Soojuspumbad on seadmed, mis varustavad kodusid ja ettevõtteid sooja vee, kütte ja jahutusega. Need on kolm kuni viis korda tõhusamad kui traditsioonilised gaasikatlad.
Kavas „REPowerEU“, mille eesmärk on lõpetada järk-järgult kogu Venemaa gaasi import ELi, tehakse ettepanek kahekordistada hoonetesse soojuspumpade paigaldamise tempot ning kiirendada soojuspumpade kasutuselevõttu kaugkütte- ja jahutusvõrkudes, et parandada sellega ELi energiatõhusust.
C. Soojus- ja elektrienergia koostootmine
Koostootmine on elektri ja kasuliku soojuse samaaegne tootmine. Energiatõhususe direktiivi eesmärk on maksimeerida elektrijaamade tõhusust, sätestades liikmesriikide järgmised kohustused:
D. Toodete energiatõhusus
1. Taskukohase energia tegevuskava
Taskukohase energia tegevuskava on osa puhta tööstuse kokkuleppest ja selle eesmärk on suurendada energiatõhusust ning vähendada tööstuse ja tarbijate kulusid. Tegevuskava hõlmab Euroopa energiatõhususe turu loomist, millega suunatakse ettevõtjaid kulutõhusate lahendusteni. Samuti nähakse sellega ette ELi energiamärgistuse ja ökodisaini õigusaktide ajakohastamine, et edendada tõhusamaid ja pikema kasutuseaga tooteid. Need meetmed peaksid võimaldama vähendada energiaarved 2030. aastaks kuni 162 miljardi euro võrra.
2. Ökodisaininõuded ja energiamärgistus
Teatavad ELi tooted, nagu kodumasinad, katlad, telefonid, arvutid või muud elektri- või elektroonikaseadmed, peavad vastama energiatõhususega seotud miinimumnõuetele. Neid nimetatakse ökodisaininõueteks.
Ökodisaini määruses, mis asendab järk-järgult ökodisaini direktiivi, ja energiamärgistuse määruses on sätestatud eeskirjad energiatõhusate ja kestlike toodete kohta. Ökodisaini määruses on sätestatud peaaegu kõiki füüsilisi kaupu käsitlevad nõuded, mille eesmärk on:
Määrusega kehtestatakse digitaalsed tootepassid, tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise reeglid ja keskkonnahoidlikud riigihanked.
Energiamärgistuse määrusega nähakse ette tuntud ELi märgis toodetele, mille energiaskaalas kasutatakse tähti A-st kuni G-ni, aidates tarbijatel teha toodete ostmisel keskkonnasõbralikke valikuid.
Energiajuhtimine
Vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevale määrusele peavad ELi riigid koostama aastateks 2021–2030 kümneaastased riiklikud energia- ja kliimakavad ning esitama iga kahe aasta järel eduaruanded. Euroopa Komisjon hindab eduaruandeid ning võib võtta ELi tasandil meetmeid, et tagada nende kooskõla ELi üldiste eesmärkidega.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament on olnud ELi energiatõhususe poliitika väljatöötamisel alati teistest aktiivsem.
Parlament on pidevalt nõudnud kõrgemaid õiguslikult siduvaid eesmärke ja rangemaid reegleid, mis lähevad Euroopa Komisjoni ettepanekutest kaugemale, kaitstes samal ajal energiakulude vähendamise kaudu liidu kodanike ja ettevõtjate huve.
Energiatõhususe direktiivi üle peetud hiljutistel läbirääkimistel oli Euroopa Komisjoni esialgne eesmärk vähendada energia lõpptarbimist 2030. aastaks 9 % võrreldes 2020. aasta prognoosidega. Euroopa Parlament tegi ettepaneku parandada ELi energiatõhususe eesmärki ja vähendada energiatarbimist vähemalt 14,5 %. Intensiivsete läbirääkimiste tulemuseks oli kompromiss, millega seati praegune siduv eesmärk 11,7 %.
Parlament on järjekindlalt võidelnud selle eest, et minna soovituslikelt eesmärkidelt üle õiguslikult siduvatele eesmärkidele, võtta kasutusele energiatõhusad kütte- ja jahutuslahendused ning saavutada energiasääst.
Tänu parlamendile sätestati ELi õigusaktides siduva õigusliku nõudena energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, tagades, et tõhusust tuleb arvesse võtta kõigis poliitika-, kavandamis- ja investeerimisotsustes.
Parlament on alati pooldanud ELi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimist, et saavutada suurem energiasääst. Praegu kasutatakse ligikaudu 40 % kogu ELis tarbitavast energiast hoonete jaoks ning 80 % sellest energiast kasutatakse kütmiseks, jahutamiseks ja sooja vee jaoks.
Hoonete energiatõhususe direktiivi üle peetud läbirääkimistel leidis parlament tasakaalu hoonete energiaklasside ühtse Euroopa standardi loomise ning hoonefondide ja energiatarbijate riiklike erinevuste austamise vahel. Sellega edendati energiatõhusaid meetmeid (sealhulgas päikeseenergiat) hoonete renoveerimise valdkonnas, fossiilkütuste kasutamise järkjärgulist lõpetamist ning puitmaterjalide, haljaskatuste ja roheliste fassaadide kasutamist, võttes samal ajal toetusmeetmeid energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks.
Hiljutiste energiakriiside tõttu kutsus parlament komisjoni üles toetama energiamahukaid tööstusharusid puhta tehnoloogia ja energiatõhusate tootmismeetodite kasutuselevõtul ning tegi ettepaneku võtta kiireloomulisi meetmeid, et tegeleda ELi tööstusharusid ja inimesi mõjutanud suurte energiakulude tagajärgedega.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi ülemineku, innovatsiooni ja tervishoiu poliitikaosakond. Lisateabe saamiseks külastage tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni veebisaiti.
Valentina Richard-Romei / Matteo Ciucci