Makromajanduslik järelevalve
EL on viimasel aastakümnel kogenud ulatuslikku makromajanduslikku tasakaalustamatust ja suuri erinevusi konkurentsivõimes. Need on süvendanud 2008. aastal alanud finantskriisi negatiivset mõju ja takistanud tasakaalustamatuse ja erinevuste lahendamiseks mõeldud ühiste rahapoliitika meetmete mõjusat kasutamist. 2011. aastal võeti ELis kasutusele makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus, et teha tasakaalustamatus liikmesriikides varakult kindlaks ja seda korrigeerida, pöörates erilist tähelepanu sellisele makromajanduslikule tasakaalustamatusele, millel võib olla ülekanduv mõju teistele liikmesriikidele.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikkel 3;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 119, 121 ja 136.
- Häiremehhanismi aruanne, mille koostab komisjon ja mis põhineb eri näitajatest ja künnistest koosneval tulemustabelil. Tulemustabeli andmed näitavad välist tasakaalustamatust (jooksevkonto, rahvusvaheliste investeeringute netopositsioon, reaalne tegelik vahetuskurss, ekspordi osakaalude muutumine, tööjõu ühikukulu) ja sisemist tasakaalustamatust (kinnisvarahinnad, erasektori krediidivood, erasektori võlg, valitsemissektori võlg, tööpuuduse määr ja finantssektori kohustuste muutused ning muud tööhõive ja tööpuudusega seotud näitajad). Tulemustabeli näitajad koostab peamiselt Eurostat ELi riikide esitatud andmete põhjal. Lisaks koostab mõningaid andmeid Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (DG ECFIN) ning osa sisendeid pärineb rahvusvahelistelt institutsioonidelt, nagu Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mis annavad nimetajaid spetsiifiliste näitajate kohta, ning Euroopa Keskpangalt (EKP), kes annab oma panuse kolme täiendava näitajaga, mis põhinevad pangandusandmetel. Iga tulemustabeli näitaja on seotud künnisega, mis annab märku võimaliku probleemi tekkimisest; mõned künnised on euroala riikides ja sellest välja jäävates riikides erinevad. Kui liikmesriik ületab mitut künnist, vaatab komisjon olukorra põhjalikult üle, s.t teeb täiendava majandusanalüüsi, et teha kindlaks, kas makromajanduslik tasakaalustamatus võib tekkida või on juba tekkinud ning kas olemasolev tasakaalustamatus on korrigeeritud. 2024. aastal hinnati makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse näitajaid korrapärase läbivaatamise raames kooskõlas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määrusega 1176/2011, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kui järelevalve jaoks kehtestatud näitajaid tõhustada, tagades statistiliste andmete kvaliteedi paranemise ning säilitades samal ajal tulemustabeli stabiilsuse ja asjakohasuse.
- Ennetavad soovitused. Kui komisjon leiab põhjaliku analüüsi tulemuste põhjal, et makromajanduslik tasakaalustamatus on tekkinud, peab ta sellest teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu ja eurorühma. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel esitada asjaomasele liikmesriigile vajalikud soovitused, järgides ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlust. Need ennetavad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kohased soovitused kuuluvad nõukogu poolt iga aasta juulis Euroopa poolaasta raames igale liikmesriigile esitatavate riigipõhiste soovituste hulka.
- Soovitused paranduste tegemiseks ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse kohaselt. Kui komisjon leiab põhjaliku analüüsi põhjal, et asjaomases liikmesriigis on ülemäärane tasakaalustamatus, peab ta teavitama sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, eurorühma, asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4 anda soovituse, milles kinnitatakse, et tasakaalustamatus on ülemäärane, ning soovitada asjaomasel liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Nõukogu soovituses parandusmeetmete võtmiseks tuleb määratleda tasakaalustamatuse olemus ja selle mõju ning esitada poliitilised soovitused, mida tuleb järgida, ning tähtaeg, milleks asjaomane liikmeriik peab esitama parandusmeetmete kava.
- Parandusmeetmete kavad. Liikmesriik, kelle suhtes alustatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust, peab esitama parandusmeetmete kava nõukogu soovituses kindlaks määratud tähtaja jooksul. Nõukogu peab hindama parandusmeetmete kava komisjoni aruande põhjal kahe kuu jooksul pärast selle kava esitamist.
- Parandusmeetmete hindamine. Nõukogu peab komisjoni aruande põhjal hindama, kas kõnealune liikmesriik on soovitatud parandusmeetmeid võtnud või mitte. Kui nõukogu leiab, et liikmesriik ei ole meetmeid võtnud, peab ta tegema komisjoni soovituse põhjal otsuse (kvalifitseeritud häälteenamust nõudva pöördhääletuse teel), milles sedastatakse, et nõuded on jäetud täitmata, ja antakse soovitus, milles seatakse parandusmeetmete võtmiseks uued tähtajad.
- Võimalikud finantssanktsioonid. Euroala liikmesriikide suhtes, kes jätavad ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses esitatud soovitused täitmata, võidakse kohaldada järkjärgulisi sanktsioone, mis ulatuvad intressi teenivast tagatisest iga-aastase trahvini. Intressi teeniva tagatise või trahvi suurus peaks olema 0,1% SKPst.
- kes tunnistati tasakaalustamatuks, aastatel 2012–2015 12-lt 16ni, kuid kahanes 2018. aastal 11ni, 2019. aastal kümneni, 2020. ja 2021. aastal üheksani, 2022. aastal seitsmeni ja suurenes 2023. aastal üheksani;
- keda loetakse ülemäärase tasakaalustamatusega liikmesriikideks, aastatel 2012–2017 nullist kuueni, kuid vähenes seejärel 2018. aastal kolmeni ja püsis sellel tasemel 2019.–2022. aastal ja vähenes 2023. aastal kaheni.
Eesmärgid
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on järelevalve- ja täitemehhanism, mille eesmärk on ELis makromajanduslikku tasakaalustamatust ennetada ja korrigeerida. Järelevalve toimub majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2.5.4) raames.
Järelevalve tugineb järgmisele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrusega (EL) 2024/1263, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, kujundatakse ümber eelarvejärelevalve ning majanduspoliitika koordineerimise raamistik. Uus määrus on seotud määrusega (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta. Selle uue raamistiku alusel võib nõukogu võtta vastu soovituse, milles tõdetakse ülemäärase tasakaalustamatuse olemasolu, kui liikmesriik ei täida oma riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas esitatud reformi- ja investeerimiskohustusi, mille eesmärk on järgida makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames antud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Lisaks peab liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust, esitama ka muudetud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mis nüüd toimib kui määruse (EL) nr 1176/2011 kohane parandusmeetmete kava.
Saavutused
Alates makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kasutusele võtmisest 2012. aastal suurenes liikmesriikide arv,
Komisjon ei ole seni veel kordagi esitanud ettepanekut algatada ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, kuigi nõukogu ja Euroopa Keskpank on nõudnud menetluse täiemahulist kasutamist, kohaldades vajaduse korral stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa.
Kõigi riikide suhtes, kus esineb tasakaalustamatust, kohaldatakse spetsiifilist järelevalvet, mis on ülemäärase eelarvepuudujäägiga riikide puhul rangem ja mille käigus toimuvad arutelud riiklike ametiasutustega ja ekspertide lähetused ning koostatakse regulaarseid eduaruandeid. See peaks aitama ka jälgida asjaomastes liikmesriikides riigipõhiste soovituste elluviimist.
Kui liikmesriiki peetakse makromajandusliku tasakaalustamatuse ohus olevaks, võib mõningaid või kõiki nõukogu poolt Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhiseid soovitusi toetada makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega. Aastate jooksul on nende soovituste arv suurenenud, kuid nende rakendamis määr tõusnud ei ole.
Euroopa Parlamendi roll
Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlamendist mitmepoolset järelevalvet käsitlevate eeskirjade kehtestamisel kaasseadusandja (ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6).
Makromajanduslikku järelevalvet puudutavate seadusandlike aktidega on pandud alus majandusdialoogile. Selleks et tõhustada liidu institutsioonide vahelist arutelu, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja/või eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama oma otsuseid või tutvustama oma tegevust Euroopa poolaasta raames. Arutelu raames võib Euroopa Parlament vahetada ka arvamusi nende liikmesriikidega, kelle suhtes nõukogu on soovitanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust kohaldada.
Hilissügisel väljendab Euroopa Parlament arvamust Euroopa poolaasta käimasoleva tsükli kohta (sh nõukogus vastu võetud riigipõhiste soovituste kohta), võttes arvesse ka liikmesriikide parlamentide pädevate komisjonide esindajatega toimunud ühise kohtumise tulemusi.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames teeb komisjon liikmesriikide võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalveks kasutatavasse tulemustabelisse lisatavate makromajanduslike näitajate kogumi kindlaksmääramisel koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. 2020. aasta veebruaris algatas komisjon ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise, sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse määruste mõjususe hindamise ning majanduspoliitika tihedama koordineerimise ja liikmesriikide majandustulemuste jätkuva lähenemise suunas tehtud edusammude hindamise.
Euroopa Parlament edendab liikmesriikide parlamentide kaasamist sellega, et korraldab iga-aastaseid kohtumisi liikmesriikide parlamentide asjaomaste komisjonide liikmetega. Liikmesriikide parlamendid tuleks ka vastavalt iga liikmesriigi õigus- ja poliitilisele korrale kaasata nõuetekohaselt Euroopa poolaasta algatusse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ja riiklike reformikavade ettevalmistamisse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust ning vastutust otsuste tegemise ja nende täitmise eest.
Maja Sabol / Samuel De Lemos Peixoto