|
Igal aastal saab umbes tuhat töötajat Euroopas kukkumise tagajärjel surma. Inimesi hukkub ka plahvatustes. Kümned tuhanded saavad kannatada müra, vibratsiooni või vähki tekitavate ainete, nagu asbestitolm, tõttu. Euroopa Liit saab töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamiseks määrata miinimumnorme. Lõppeva parlamendikoosseisu tööperioodil on vastu võetud mitmeid direktiive, mille eelnõusid on parlamendil sageli õnnestunud töötajate kasuks karmistada.
Kuigi tööõnnetuste sagedus on 1994.-1998. aastal ligi 10 protsendi võrra vähenenud, on arvud siiski kõrged: peaaegu 5500 surmajuhtumit aastas ja 4,8 miljonit õnnetust, mille tagajärjeks on olnud üle kolme päeva pikkune töövõimetus. Mitmed uued direktiivid tugevdavad juba praegu kehtivaid ühenduse õigusakte. Direktiivid kehtestavad miinimumnormid, kuid liikmesriigid võivad soovi korral rangemaid meetmeid kehtestada.
Asbest: karmid karistused!
Kopsuvähki esineb kümme ja mesotelioomi kakskümmend korda sagedamini asbestiga kokku puutunute hulgas kui ülejäänud elanikkonnal. Mõned uurimused viitavad asjaolule, et eelseisva kolmekümne aasta jooksul kannatavad sajad tuhanded töötajad pikaajalisest asbesti sissehingamisest tingitud tagajärgede all. 2002. aastal võeti vastu uued, 1983. aasta seadusakti tugevdavad ja täiendavad määrused. Need peavad olema siseriiklikesse õigusaktidesse üle võetud 2006. aasta aprilliks. Sellest kuupäevast alates on keelatud igasugune tegevus, mille jooksul töötajad puutuvad kokku asbestkiududega, v.a. lammutustööd ja asbesti eemaldamisest tekkinud jäätmete kõrvaldamine.
Asbestiga kokkupuute piirnorme on tunduvalt karmistatud ning ennetus- ja koolitusmeetmeid on parlamendi soovil tugevdatud. Parlament kinnitas ka lisapuhkeperioodid, kuna töötingimused on kohustusliku hingamisaparaadi kandmise tõttu väga rasked. Lisaks sellele saavutas parlament esimest korda töötajaid käsitlevas direktiivis, et liikmesriigid kehtestaksid "tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad" karistused mainitud õigusaktide rikkumisel.
Müra: maksimaalselt 87 detsibelli
Müras viibimine ei riku mitte ainult kuulmist, vaid võib töötajatele põhjustatada üldiseid tervisehäireid. Lisaks tõstab müra õnnetuste hulka, kuna häiresignaalid või tehnilised probleemid võivad märkamatuks jääda. Vastavalt Euroopa Tööohutuse ja Töötervisekaitse Agentuuri uurimusele viibib 28 protsenti Euroopa töötajatest vestlemise raskeks muutvas müras. 2002. aastal võttis parlament vastu direktiivi, kus määratakse igapäevase mürataseme ülempiiriks 87 detsibelli, mis on rangem kui seaduseelnõus väljapakutu. Samuti kehtestab direktiiv tööandjatele nõudeid. Parlament võttis vastu otsuse, et töötajatele võimaldatakse ennetavaid kuulmisteravuse uuringuid ja isiklikke kuulmiskaitseid varasemas staadiumis kui liikmesriigid seda soovisid. Parlament kinnitas ka sätte, mis arvestab muusika- ja meelelahutusalade eripäraga.
Vibratsioon mõjutab iga neljandat töötajat
Uue määrustiku kehtestamisel selgus, et 24 protsenti töötajatest on sunnitud töötama vibratsiooni mõju all. Karjäärides või söekaevandustes, ehitustel, transpordi- ja põllumajandussektoris võib tööriistade või masinate vibratsioon tekitada liigesekahjustusi, neuroloogilisi häireid ja selgrootraumasid. 2002. aastal vastu võetud direktiiv tuleb 2005. aastal juulis liikmesriikide õigusaktidesse üle võtta. Direktiiv kehtestab vibratsiooni piirmäärad kätele, käsivartele ja ülekehalisele vibratsioonile. Euroopa Parlament karmistas lubatud vibratsiooni määra ja kehtestas ühtlasi tööandjale uusi kohustusi töötajate teavitamiseks ja nende terviseseisundi jälgimiseks.
Plahvatusohtude parem ennetamine
1999. aastal vastu võetud direktiiv, mile rakendamise tähtaeg on 2003. aasta juunis, sätestab ja ühtlustab minimaalseid ettekirjutusi plahvatustega kokku puutuvate töötajate kaitse osas. Direktiiv loob tööstusele plahvatustevastase kaitse raamistiku ja kehtestab tööandjatele mõningaid ohutust, järelvalvet, riskide hindamist ja ohtlike tsoonide liigitust puudutavaid kohustusi. Ta kohustab näiteks kasutama Euroopa hoiatustahvlit ohtlike tsoonide märgistamiseks. Parlamendi nõudel peab komisjon välja töötama juhtnöörid, millest liikmesriigid peavad oma asjakohaste poliitikate väljatöötamisel nii palju kui võimalik juhinduma.
500 000 kukkumist aastas
Ligikaudu 10 protsenti kõikidest tööõnnetustest on kukkumiste tagajärjeks. Euroopa Liidus esineb hinnanguliselt ligi 500 000 töökohal tellingute või redelite väärkasutamisest tulenevat kukkumist aastas. Sellest tuleneb aastas umbes 40 000 rasket vigastust ja 1000 surmajuhtumit. Sel põhjusel võttis Euroopa Parlament 2001. aastal vastu direktiivi, mis määratleb töövahendite võimalikult ohutu kasutamise. Tänu parlamendi nõuetele on direktiiviga tugevdatud riskide hindamise, töötajate koolituse ja töövahendite turvalisust. Liikmesriigid peavad õigusakti siseriiklikku õigusesse 2004. aasta juuliks üle võtma.
Ka vabakutselisi tuleb kaitsta
Tervisekaitset ja ohutust puudutavad seadused käsitlevad harva vabakutselisi töötajaid, ehkki nemadki puutuvad riskidega kokku. Paljud vabakutselised töötavad kõrge riskitasemega aladel nagu põllumajandus, kalandus, ehitus ja transport, kuid jäävad sageli olemasolevate õigusaktide kaitseta. Euroopa Liit on innustanud liikmesriike võtma vabatahtlikult meetmeid vabakutseliste töötajate olukorra parandamiseks. Saadikud on algatuse poolt, kuid leiavad, et tervisekaitse ja tööohutuse puhul ei tohiks teha vahet lepingulistel ja vabakutselistel töötajatel. Liikmesriikidele antud soovitus pärineb 2003. aasta veebruarist. Saadikud rõhutavad, et kui soovitus ei anna nelja aasta jooksul tulemusi, tuleb rakendada kohustuslikke meetmeid.
Ühise strateegia suunas
2002. aasta oktoobris vastu võetud resolutsioonis kiitis parlament heaks tervikliku strateegia, mis käsitleb töökohal ja ühiskonnas toimuvaid muutusi ning loetleb parlamendi prioriteedid. Saadikud nõuavad, et töötajate ohutust ja tervist puudutavate õigusakte laiendataks kõikidele praeguseks kõrvale jäänud rühmadele, s.o. sõjaväelastele, vabakutselistele, koduabilistele ja kodus töötavatele inimestele. Nad nõuavad ka töökohtade ergonoomiat, asjaajamist ning keemilisi ja bioloogilisi riske käsitlevat seadusandlust. Samas soovivad saadikud näha kandidaatriikide poolt suuremaid pingutusi Euroopa Liidu seadusandluse ja põhimõtete ülevõtmisel, sest nendes riikides ei ole töötajate ohutus ja tervisekaitse piisavalt tagatud.
|
