|
Kas on eraldi olemas naiste tervishoid? Kas pole tervishoid sama igaühe jaoks? Sugugi mitte. Naised ja mehed erinevad nii biloogiliselt kui ka ühiskondliku rolli poolest ja need erinevused üheskoos avaldavad mõju ka nende tervisele: näiteks tabab rinnavähk peaaegu eranditult naisi. Vägivallajuhtumite puhul partnerluses on ohvriteks peamiselt naised. Pereplaneerimise juures on just naiste keha kesksel kohal. EL sotsiaal- ja tervisepoliitika peab soospetsiifilisi erinevusi arvestama ning parlamendiliikmed võitlevad selle saavutamise eest.
Üle maailma saab igapäevaselt miljonitele naistele osaks vägivald ja sellel vägivallal on mitu palet. See võib olla toorus partnerluses ja perekonnas või ahistamine töökohal, hingeline julmus, seksuaalne väärkohtlemine või prostitutsioonile sundimine. EL seaduseandja jaoks oli seepärast üks tähtsaid projekte naiste-, noorte- ja lastevastase vägivalla vastu suunatud programmi Daphne jätkamine: kaasfinantseeritakse 2004.- 2008. aasta programmi Daphne II, mis on eelkõige valitsusväliste organisatsioonide üle-euroopaline algatus naiste ja noorte kaitsmiseks vägivalla eest.
2003. aasta lõpul lõppenud eelkäija-programmi Daphne I lükkasid parlamendiliikmed koos nõukoguga ühiselt ja edukalt käima: vastukaja oli nii suur, et toetuspakkumisi tuli oodatust palju rohkem. Muuhulgas kaasfinantseeriti selgituskampaaniat Araabia ja Aafrika riikidest sisserännanud naiste suguelundite vigastamise vastu, toetust väärkoheldud uimastisõltlastest naistele eneseabiks ja usaldustelefoni hädasolevatele prostituutidele. Eelarve 20 miljoni krooniga saadi programmi Daphne I kaudu toetada siiski vaid 140 projekti, ehkki toetamist väärivaid projekte oli vähemalt kaks korda nii palju. Parlamendiliikmed andsid seetõttu tugeva panuse, et edukat programmi jätkata ja laiendada.
Kuna uute liikmesriikide lisandumisel kasvavad rahalised vajadused eeldatavasti oluliselt, alustab programm Daphne II nüüd 50 miljoni eurose eelarvega: sellist summat nõudsid parlamendisaadikud, samal ajal kui Euroopa Komisjon nägi esialgu ette vaid 41 miljonit. Programm Daphne II kestab oma eelkäijast ühe aasta kauem. Seekord tahavad EL seaduseandjad edendada suurprojekte sihtotstarbeliselt: neid toetatakse senise maksimaalse 125 000 euro asemel kuni 250 000 euro ulatuses.
Menetlus pole veel lõppenud. Parlamendiliikmed esitasid Euroopa komisjoni projekti kohta terve rea muudatusettepanekuid, kuid ei suutnud neid esialgu veel kõikidel juhtudel läbi suruda. Nii soovisid parlamendiliikmed sisse kirjutada erilist kaitset teatud sihtrühmadele, nagu tütarlapsed või tänavalapsed. Euroopa Komisjon lükkas aga selle tagasi, põhjendades, et programm Daphne II peab olema kõigi naiste ja noorte heaks.
Parlamendiliikmed on vastutustundliku ja teadliku pereplaneerimise poolt
Ka seksuaaltervise ja pereplaneerimise teemadel väljendasid parlamendiliikmed otsustavalt omi seisukohti. Nad nõudsid EL liikmesriikidelt kodanike senisest märksa tugevamat abistamist nende vastutustundliku ja teadliku seksuaalkäitumise ning pereplaneerimise kujundamisel: kuna raseduse ärahoidmine on ikka veel enamasti vaid naiste pärusmaa ning rasedus ja selle võimalik katkestamine neid vahetult puudutavad, seisavad nad ka parlamendi resolutsiooni tähelepanu keskpunktis.
Saadikud nõuavad kõrgetasemelise selgitustöö ja praktilise abisüsteemi loomist üle kogu Euroopa Liidu. Konkreetsed eesmärgid on muuhulgas soovimatu raseduse vältimine ja seksuaalkontaktide kaudu levivate haiguste drastiline vähendamine: selleks soovitavad parlamendiliikmed eelkõige EL riikide vaheliste suurte erinevuste kaotamist näiteks kaitsevahendite kättesaadavuses. Need peavad parlamendiliikmete tahte kohaselt olema saadaval tasuta või vähemalt soodsa hinnaga, ka noorte jaoks. Tüliteema "abort" juures rõhutab enamik parlamendiliikmeid, et raseduse katkestamist ei tohi soosida pereplaneerimise meetodina. Abortide arv peab laialdasema nõustamise ja materiaalse ning rahalise abi andmise kaudu vähenema. Kes aga kõigele vaatamata raseduse katkestamise kasuks otsustab, peab saama täpset teavet sellega kaasnevate kehaliste ja vaimsete riskide kohta, ütlesid parlamendiliikmed. Üldiselt aga peab abort olema üle kogu liidu "legaalne, turvaline ja kõikidele kättesaadav".
Rinnavähk: vähendada suremust veerandi võrra 2008. Aastaks
Euroopa Liidus on 35-55-aastaste naiste sagedaseim surma põhjus rinnavähk. Ainuüksi 2000. aastal haigestus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel liidus vähki rohkem kui 216 000 naist ja üle 79 000 suri sellesse. Seejuures on vähktõbi 90 protsendil juhtudest ravitav, kui see õigeaegselt avastatakse. Parlamendiliikmed tahavad, et rinnavähivastane võitlus saaks EL tervishoiupoliitika esimuseks: nende eesmärgiks on aastaks 2008 vähendada rinnavähki suremust üle-euroopaliselt veerandi võrra ja selleks nõuavad nad tervet rida meetmeid. Need ulatuvad õigeaegsemast avastamisest kuni järelhoolduseni, mis arvestaks ka naiste psühholoogiliste vajadustega.
Konkreetselt nõuavad parlamendiliikmed ühes algatusettepanekus naistele alates 50. kuni vähemalt 69. eluaastani iga kahe aasta tagant tasuta mammograafilise ehk rindade röntgenuuringu pakkumist. Praegu ei kata selline üldine arstlik läbivaatus veel kogu liitu, vaid üksnes kaheksat liikmesriiki ja sealjuureski erineva kvaliteediga. Vähktõve kahtluse korral tuleb kärmelt tegutseda: patsientideni peab nende diagnoos jõudma viie tööpäeva jooksul. Rinnavähi avastamise korral tuleb raviga alustada hiljemalt nelja nädala pärast ja nimelt spetsiaalsetes rinnaravikeskustes ekspertidest koosneva meeskonna osalusel.
Sellele lisaks nõuavad parlamendiliikmed, et EL ja liikmesriigid panustaksid senisest enam põhjuste uurimisse ja uutesse raviviisidesse. Riiklik vähiregister, mida veel igas liikmesriigis ei ole, peaks parlamendiliikmete tahte kohaselt tulevikus hõlmama kogu Euroopa Liitu ja aitama teadlasi allikmaterjalide kogumisel. Peale selle soovivad parlamendiliikmed patsientidele rohkem õigusi: neid tuleb põhjalikult teavitada, nad peavad saama kaasa rääkida raviküsimustes ning nad võivad pärida mõne teise spetsialisti arvamust.
|
