Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Tööhõivestrateegia
Töötajate kaitse
Võrdsus töökohal
Töötajate tervis ja ohutus
Naiste tervis
Töötunnid
Sotsiaalkindlustussüsteemid
Naised ja ühiskond
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Parem kaitse maksejõuetuks muutunud ettevõtete töötajatele

Igal aastal kaotavad tuhanded töötajad ettevõtte pankrotistumise tõttu töö. See tõstatab küsimuse töötaja teadlikkusest oma õigustest hüvitistele. Üha enam pankrottide käes vaevleva tööturu reguleerimiseks oli vaja hädasti muuta 1980. aasta direktiivi, mis käsitleb töötajate kaitset tööandja maksujõuetuse korral. Euroopa Parlament on toetanud Euroopa Komisjoni ettepanekuid.

Viimase kahekümne aasta jooksul on tööturul toimunud olulised muutused, muuhulgas ka tööstuse ja teeninduse rahvusvahelise konjunktuuri muutumine, lihttööjõu suurem liikumine ning paljude ettevõtete ümberstruktureerimine ja ümberorganiseerimine. Pankrotid ja nendest tulenev tööst ilmajäämine on sageli üheks osaks majandus- ja sotsiaalsfääri uudistest. Eurooplased on kõik kuulnud Métal Europe'i, Air Liberté ja Sabena sotsiaalsetest tragöödiatest.

Tõenäoliselt suureneb vahetult enne Euroopa Liidu laienemist ettevõtete ümberorganiseerimine veelgi. Sellest tuleneb ka vajadus parandada nende töötajate kaitset, keda ettevõtete kadumine võib mõjutada.

Kõikide töötajate kaitse

Alates 1980. aastast on töötajaid pankroti korral kaitsnud Euroopa Liidu direktiiv, kuid seda ei ole kohandatud majanduselu kiirele arengule, mis on üha enam ja enam muutunud riikidevaheliseks, ning töötajate erinevale staatusele. 2002. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku direktiivi muutmiseks, et tagada suuremale hulgale töötajatele nende tööandja maksujõuetuks muutumise korral vähemalt minimaalne kaitse. Euroopa Komisjon tunnustas vajadust ühtlustada selles valdkonnas liikmesriikide õigusnormid ja aidata kaasa riikide administratiivüksuste koostööle.

Euroopa Parlament on esitanud mitmeid ettepanekuid, et töötajaid uue õigusaktiga toetada ja on saavutanud selle, et õigusakt puudutab peaaegu kõiki palgalisi töötajaid. Õigusakt kaitseb nüüdsest peale osalise tööajaga töötajaid, tähtajalise ja tähtajatu lepinguga töötajaid ning ajutisi töötajaid. Õigusakt ei puuduta ainult füüsiliste isikute poolt tööle võetud töötajaid ja "osaliselt" tasustatud kalureid.

Saadikud on nõudnud ka maksujõuetuse protsessi laiemat defineerimist, et tagada parem kaitse nendele, kes on langenud pankroti ohvriks. Parlamendi nõudmisel julgustab direktiiv liikmesriike palgaliste töötajate kaitset laiendama teistele maksejõuetusega seotud situatsioonidele, mida riigi seadusandlus ette näeb. Selliste õigusnormide puhul saavad sunniviisiliselt tegevuse lõpetanud ettevõtete töötajad esitada võlanõudeid oma riigis asuvale garantii andnud institutsioonile.

Juba 1980. aasta direktiiv kohustas liikmesriike määrama institutsiooni, mis garanteerib töötajatele ettevõtte maksujõuetuks muutumise korral tekkinud nõuete väljamaksmise. 2002. aastal vastu võetud muudatused täpsustavad nende institutsioonide funktsiooni. Juhul kui muutub maksujõuetuks riikidevaheline ettevõte, mis asub vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil, peab direktiivi järgi töötajatele võlanõuded välja maksma selle riigi institutsioon, kus inimesed on palgatud.

Ei ühtlaselt madalale hüvitiste määrale

Parlament toetab ideed, et liikmesriigid määravad väljamaksete aluse, mida riiklikud garantiisid andvad institutsioonid rakendavad.Saadikud on saavutanud, et selles valdkonnas ei rakendataks üksnes madalaimat hüvitiste määra, mis oleks sotsiaalselt vastuvõetamatu.

Parlamendi üks tähtsamaid nõudmisi on tuua direktiivi sisse "töötaja" mõiste ja "teenistuja" mõiste definitsioon, mis on laiem kui mõiste "töövõtja". See võib puudutada näiteks inimesi, kes töötavad iseseisvatena ühe tööandja jaoks või kellel on ainult üks klient, või praktikalepinguga seotud töötajaid (n. arstid, assistendid). Saadikud on palunud korduvalt tugevdada mittetavapäraste töötajate kaitset (n. vabakutselised, kodus töötajad, mitme lepinguga töötajad).

Saadikute suureks pettumuseks ei ole liikmesriigid ettepanekuid arvesse võtnud. "Töötaja" mõiste definitsioon jääb siseriiklikku kompetentsi. Parlament kiitis direktiivi siiski heaks, et see saaks jõustuda võimalikult kiiresti. Samaaegselt jälgib parlament Euroopa mittetavapäraste töötajate probleeme käsitlevaid diskussioone. Euroopa Komisjon on läbi viinud uuringu selliste töötajate kohta ning korraldanud koos Euroopa Parlamendiga vastavateemalise avaliku arutelu, et kavandada tulevikusuunitlusi.

Liikmesriikidel on uue direktiivi elluviimiseks aega kuni 8. oktoobrini 2005. aastal. 2010. aastal esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule raporti direktiivi rakendamise kohta kõikides liikmesriikides.



  
Raportöörid:
  
Palgaliste töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral: Theodorus J.J. Bouwman (Greens/EFA, NL)
  
Ülevaade õigusloome menetlusest:
  
Palgaliste töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
Palgaliste töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004