Vaikse ookeani piirkond
Siinses teabelehes selgitatakse ELi suhteid, partnerlusi ja lepinguid 17 riigiga ning kolme ELiga assotsieerunud ülemeremaa ja -territooriumiga Vaikse ookeani piirkonnas. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult partnerlussuhteid ELi ja Austraalia, ELi ja Uus-Meremaa ning ELi ja 15 riigi vahel, kelle EL on nimetanud Vaikse ookeani saareriikideks. Samuti käsitletakse Euroopa Parlamendi osalemist Samoa lepingu väljatöötamises ja parlamentidevahelist koostööd Vaikse ookeani piirkonna riikidega.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu leping: V jaotis (ELi välistegevus);
- Euroopa Liidu toimimise leping: I−III ja V jaotis (ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi, rahvusvahelised lepingud);
- ELi ja Austraalia raamleping;
- ELi ja Uus-Meremaa suhteid ja koostööd käsitlev partnerlusleping;
- ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vaheline partnerlusleping (Samoa leping).
- Fidži, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared ja Ida-Timor, mis kokku moodustavad piirkonna maismaast ja rahvastikust üle 90%;
- 11 Vaikse ookeani piirkonna riiki, mille ÜRO on koos Saalomoni Saartega nimetanud Vaikse ookeani piirkonna väikesteks arenevateks saareriikideks: Cooki saared, Kiribati, Mikroneesia, Nauru, Niue, Belau, Marshalli Saared, Samoa, Tonga, Tuvalu ja Vanuatu.
- resolutsioon AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat (4. oktoober 2016);
- resolutsioon eelseisvate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle (14. juuni 2018);
- resolutsioon käimasolevate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle (28. november 2019).
EL ja Vaikse ookeani piirkond
ELil ja Vaikse ookeani piirkonnal on pikaajalised suhted, ühised väärtused ning tihedad majandus- ja kaubandussidemed. EL on arendanud partnerlussuhteid selles piirkonnas Austraalia, Uus-Meremaa, 15 Vaikse ookeani saareriigi ning kolme ELiga assotsieerunud ülemeremaa ja -territooriumiga.
EL, Austraalia ja Uus-Meremaa on ühiste väärtuste ja huvidega sarnaselt meelestatud partnerid. EL on mõlema riigiga arendanud nii valitsuse kui ka erasektori tasandil tihedaid suhteid paljudes valdkondades, näiteks kliimamuutused ja katastroofiohu vähendamine, reeglitepõhine rahvusvaheline kaubandus, julgeolek ja areng, tehnoloogilised uuringud ja inimõigused.
ELi suhted Vaikse ookeani saareriikidega on tavapäraselt tuginenud arengukoostööle, mis toimub ELi ja AKVRO liikmete vahelise partnerluse raames. Viimastel aastatel on suhted laienenud ka teistesse valdkondadesse, nagu keskkond, hea valitsemistava, energeetika, kliimamuutused, kalandus ja inimõigused.
A. Austraalia ja Uus-Meremaa
1. Austraalia
ELil ja Austraalial on pikaaegsed partnerlussuhted, mis said alguse 1960ndatel aastatel. Praeguste suhete alus on 2017. aastal sõlmitud ELi ja Austraalia raamleping, mille keskmes on poliitiline dialoog, julgeolekuküsimused, rahvusvaheline koostöö, majandus ja kaubandus, õigusküsimused, kultuur ja haridus ning energeetika ja keskkond. See leping jõustus 2022. aasta oktoobris.
Austraalia on ELi oluline kaubanduspartner. 2022. aastal oli EL 56,4 miljardi euroga Austraalia suuruselt kolmas kahepoolse kaubavahetuse partner. Austraalia on ELi suuruselt 18. kaubanduspartner. ELi peamised ekspordikategooriad on masinad ja kemikaalid. Austraalia ekspordib Euroopa Liitu põhiliselt mineraale, tooraineid ja tööstuskaupa.
EL ja Austraalia peavad alates 2018. aastast läbirääkimisi laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimise üle, mis hõlbustaks nendevahelist kaubavahetust. Läbirääkimiste 15. voor toimus 2023. aasta aprillis Brüsselis, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele, eelkõige põllumajandustoodete osas. Vabakaubanduse arutamisega jätkati 31. augustil 2023, mil Austraalia kaubandusminister Don Farrell ja ELi kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis kohtusid telekonverentsi teel.
Austraalia ja ELi juhid said kokku 2022. aasta novembris. Nad keskendusid Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale, muutuvale strateegilisele väljavaatele India ja Vaikse ookeani piirkonnas, demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja reeglitepõhise mitmepoolse korra edendamisele, kliimamuutustele, keskkonnale ja elurikkusele, ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inim- ja töötaja õigustele, energeetikale, digipöördele ja muudele ühist huvi pakkuvatele küsimustele.
2024. aastal kinnitas EL oma kõrgetasemelist poliitilist ja majanduslikku koostööd nii Austraalia kui ka Uus-Meremaaga. EL peab ministrite ja parlamendi tasandil iga riigiga korrapäraseid kohtumisi, kus arutatakse julgeolekuprobleeme ja ühismeetmeid kliimamuutuste vastase võitluse ning majandus- ja kaubanduskoostöö valdkonnas. ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu üle läbirääkimiste taasalustamiseks kulus siiski aega. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson kohtus 1. aprillil 2024 Sydneys Austraalia kliimamuutuste ja energeetika ministri Chris Boweni ning loodusvarade ministri ja Põhja-Austraalia ministri Madeleine Kingiga. 8. aprillil 2024 kohtus volinik Simson Canberras minister Kingiga uuesti ning 28. mail 2024 allkirjastasid EL ja Austraalia ministrid (Madeleine King ja Don Farrell) strateegilisi tooraineid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi. Otsene parlamentaarne koostöö jätkus vahetult pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. 2. detsembril 2024 toimus Brüsselis 43. ELi-Austraalia parlamentidevaheline kohtumine, millele järgnes 27. oktoobril 2025 Canberras 44. parlamentidevaheline kohtumine.
2026. aasta märtsis viisid EL ja Austraalia läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle lõpule. Lepinguga kaotatakse üle 99% tollimaksudest ELi ekspordilt Austraaliasse, kusjuures ELi eksportijate iga-aastased tollimaksud vähenevad kuni ühe miljardi euro võrra. ELi iga-aastane eksport peaks järgmise kümnendi jooksul suurenema 33% ning SKP peaks 2030. aastaks suurenema nelja miljardi euro võrra. Lepinguga parandatakse ka ELi juurdepääsu kriitilistele mineraalidele. Tagatakse ka ELi kaupade geograafilised tähised, millega kaitstakse 396 alkoholi- ja põllumajandustoodet ning toiduainet. Mõne geograafilise tähise puhul on Austraalia siiski kindlustanud teatava paindlikkuse koos järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldamise ajavahemikuga.
Vabakaubanduslepinguga kaitstakse tundlikke ELi põllumajandusturge, kusjuures EL jätab endale õiguse kehtestada kaitsemeetmeid, et vältida üleküllastatust. Vabakaubanduslepingu üks põhiosi on ka Austraalia ja ELi investeeringud kestlikkusse. See hõlmab siduvat kohustust saavutada Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärgid ning säilitada elurikkus, kestlik kalapüük ja metsamajandus. Lisaks liberaliseeritakse vabakaubanduslepinguga kaubandust ja investeeringuid kaupadesse ja teenustesse, mille abil leevendatakse kliimamuutusi, kaotades taastuvenergia ja energiatõhusate toodete tollimaksud.
Koos vabakaubanduslepinguga alustasid Austraalia ja EL ametlikult läbirääkimisi ka Austraalia ühinemiseks programmiga „Euroopa horisont“, mis on ELi 93,5 miljardi euro suurune teaduse tipptaseme ja innovatsiooni rahastamise juhtprogramm. See tõhustab Austraalia ja ELi teadus- ja hariduskoostööd. Austraalia on juba programmis väga aktiivne ning Austraalia teadlased ja organisatsioonid osalevad rohkem kui 200s programmi „Euroopa horisont“ projektis, milles käsitletakse kriitilisi mineraale, digitaalset innovatsiooni, tervishoidu ja puhast energiat. Programmiga täieulatuslik ühinemine võimaldaks Austraalia teadusringkondadel taotleda ELi rahastust.
2. Uus-Meremaa
ELi ja Uus-Meremaa suhteid reguleeritakse praegu 2016. aasta oktoobris allkirjastatud suhteid ja koostööd käsitleva ELi ja Uus-Meremaa partnerluslepinguga, mis jõustus 2022. aasta juulis. Partnerluslepinguga hõlbustatakse kahepoolsed suhteid, tugevdades poliitilist dialoogi ja parandades koostööd majandus- ja kaubandusküsimustes ning mitmesugustes muudes valdkondades alates innovatsioonist, haridusest ja kultuurist kuni rände, terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning õigusalase koostööni.
Esimene ja teine ühiskomitee koosolek pärast partnerluslepingu jõustumist toimusid vastavalt 2023. aasta veebruaris ja 27. mail 2024 Brüsselis. Nendel keskenduti välispoliitikale (eelkõige seoses Venemaa Ukraina-vastase agressiooniga ja Hiina laienemisega), julgeolekule, kaubandusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, kestlikule arengule, inimõigustele ja õigusküsimustele. Juhtidel oli ELi ja Uus-Meremaa vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimise üle hea meel. Samuti pooldasid nad Uus-Meremaa ühinemist teadusuuringute programmiga „Euroopa horisont“ ning isikuandmete vahetamise lepingu allkirjastamist.
EL ja Uus-Meremaa teevad kaubanduspoliitika valdkonnas tihedat koostööd nii kahepoolselt kui ka WTO kui reeglitel põhineva kaubandussüsteemi raames. 2024. aastal oli EL Uus-Meremaa suuruselt neljas kaubanduspartner, kelle arvele langes 6,6% Uus-Meremaa koguekspordist ja 12,5% impordist. Uus-Meremaa ja EL leppisid kokku, et süvendavad ELi strateegilise põllumajandusdialoogi käigus koostööd kliimamuutuste valdkonnas, sealhulgas kliimat ja põllumajandust käsitleva kõrgetasemelise dialoogi kaudu. Kahepoolsed parlamentaarsed suhted arenevad jätkuvalt ning neid ühiseid kohustusi arutati ka 17. oktoobril 2024 Brüsselis toimunud ELi ja Uus-Meremaa 28. parlamentidevahelisel kohtumisel ning 21.–23. juulil 2025 Wellingtonis toimunud 29. parlamentidevahelisel kohtumisel.
B. Vaikse ookeani saareriigid
15 Vaikse ookeani saareriiki, millega ELil on partnerlussuhted, on järgmised:
Nende 15 Vaikse ookeani saareriigi kogupindala on 528 000 km² ja need kuuluvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO). ELi suhetes Vaikse ookeani saareriikidega keskendutakse arengukoostööle, ookeanide majandamisele ja kliimamuutustele.
Vaikse ookeani saareriike käsitlev ELi strateegia on esitatud 2012. aasta ühisteatises „ELi ja Vaikse ookeani piirkonna arengupartnerluse uutmine“ ja seda ajakohastati 2021. aastal ELi strateegiaga koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Sel ajal põhines strateegia AKVROga sõlmitud Cotonou lepingu raamistikul. 2023. aasta novembris allkirjastasid EL ja AKVRO ametlikult uue partnerluslepingu – Samoa lepingu. Uue lepingu põhiaspektid on koostöö kaubanduse ja investeeringute ning arengu ja piirkonna kui terviku edendamise valdkonnas. See hõlmab paljusid teemasid, nagu kestlik areng ja majanduskasv, inimõigused ning rahu ja julgeolek, ja selle eesmärk on edendada piirkondlikku integratsiooni. Lepingut hakati ajutiselt kohaldama 1. jaanuarist 2024. See toimib uue õigusraamistikuna, millega reguleeritakse ELi ja AKVRO liikmete vahel poliitilisi, majanduslikke ja koostöösuhteid järgmise 20 aasta jooksul.
C. ELiga assotsieerunud ülemeremaad ja -territooriumid
ELiga on assotsieerunud 13 ülemeremaad ja -territooriumi, mis asuvad maailma eri piirkondades. Need ei ole iseseisvad riigid, vaid sõltuvad erineval määral kolmest ELi liikmesriigist (Taani, Prantsusmaa ja Madalmaad), kellega neil on erisidemed. Kolm ELiga assotsieerunud ülemeremaad ja -territooriumi, mis kõik on seotud Prantsusmaaga, asuvad Vaikse ookeani piirkonnas. Need on Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia ning Wallis ja Futuna.
D. Samoa leping
Samoa leping põhineb ühisel alusel, milles on sätestatud osalisi ühendavad väärtused ja põhimõtted. Lisaks on sellega kehtestatud kolm piirkondlikku protokolli Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks, et edendada piirkondlikku integratsiooni. Need protokollid võimaldavad luua autonoomseid struktuure, mille abil edendatakse ELi ja selle kolme piirkonna sõltumatuid suhteid (vt 5.6.6). Lepingus on nähtud ette ka tugev parlamentaarne mõõde, milles alaline AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee täidab selget nõuandvat ülesannet. Uue lepingu tugeva piirkondliku mõõtme rõhutamiseks hõlmab leping lisaks kolme piirkondlikku parlamentaarset assambleed, mis tegutsevad autonoomselt ja millel on samuti selge nõuandev roll.
Euroopa Parlamendi seisukohta Samoa lepingu arengu kohta väljendati kolmes resolutsioonis:
Nendes resolutsioonides kiitis Euroopa Parlament AKVRO ja ELi koostöö üldstruktuuri heaks ning rõhutas partnerluse parlamentaarse mõõtme tähtsust. EL on AKVRO Vaikse ookeani piirkonna suuruselt viies kaubanduspartner, kelle kaubavahetuse maht oli 2024. aastal 3,8 miljardit eurot. ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu ratifitseeris Euroopa Parlament 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus hakkas lepingut kohaldama 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga ja alustas selle kohaldamist 2018. aasta detsembris. Ka Saalomoni Saared ühinesid lepinguga ja alustasid selle kohaldamist 2020. aasta mais. Euroopa Parlament kiitis Tonga, Niue ja Tuvalu ühinemise majanduspartnerluslepinguga heaks 2024. aasta detsembris.
EL on Austraalia ja Jaapani järel AKVRO riikidele suuruselt kolmas arenguabi andja. ELi arenguabi Vaikse ookeani piirkonnale aastatel 2021–2027 on ligikaudu 750 miljonit eurot (sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna ülemeremaadele ja -territooriumidele antav abi).
ELi naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ jõustus 2021. aastal ja sellest on saanud ELi pikaajalise eelarve (2021–2027) peamine vahend, millest rahastatakse ELi koostööd partnerriikidega ja nende arengut. Sellega on lisaks muudele vahenditele ühendatud ka Euroopa Arengufond (EAF), mida ELi eelarve varem ei hõlmanud. EAFi integreerimine ELi eelarvesse suurendab Euroopa Parlamendi kontrollivolitusi ning aitab üldiselt suurendada ELi välisabi avalikku legitiimsust ja poliitilist nähtavust.
Vaikse ookeani saareriikidel on suured arengu- ja kliimaprobleemid. Kliimamuutustega seoses toetasid EL ja Vaikse ookeani piirkonna väikesed arenevad saareriigid Pariisi kliimakokkulepet, mis töötati välja 2015. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21). Raamkonventsiooni osaliste konverentsi 23. istungjärku (COP 23), mis toimus 6.–17. novembril 2017 Saksamaal Bonnis, juhatas Fidži.
ELi koostööpartner arengu rahastamisel ja kaubandusläbirääkimistel on Vaikse ookeani saarte foorum, mis on 18 liikmest koosnev poliitiline rühm. Rühma kuuluvad Austraalia, Cooki saared, Mikroneesia, Fidži, Kiribati, Nauru, Uus-Meremaa, Niue, Belau, Paapua Uus-Guinea, Marshalli Saared, Samoa, Saalomoni Saared, Tonga, Tuvalu, Vanuatu, Uus-Kaledoonia ja Prantsuse Polüneesia.
2025. aasta augustis loodi Natadola deklaratsiooni allkirjastamisega Vaikse ookeani piirkonna parlamentidevaheline assamblee. See Vaikse ookeani saarte parlamentide ja autonoomsete piirkondade parlamentide piirkondlik ühendus edendab oma liikmete vahel parlamentidevahelisi kontakte ja dialoogi, koostööd ning kogemuste ja teadmiste vahetamist. Assamblee peakorter asub Tahitis, kus esimene täiskogu kohtumine toimub 2026. aasta septembris.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendi suhted Austraalia ja Uus-Meremaa parlamendiga ulatuvad tagasi 1979. aastasse, mil moodustati Euroopa Parlamendi delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks. Sellest ajast alates on delegatsioon osalenud korrapärastel parlamentidevahelistel kohtumistel Austraalia ja Uus-Meremaa parlamendiga, et tugevdada nende kahe riigiga suhteid ja arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi, nagu põllumajandus, energeetika, keskkond ja kliimamuutused, areng ja majanduskoostöö, teadus ja tehnoloogia, kaubandus, ülemaailmse ja piirkondliku julgeoleku edendamine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, terrorismivastane võitlus ja inimõigused. ELi ja Austraalia 42. parlamentidevaheline kohtumine toimus 2022. aasta detsembris Brüsselis. ELi ja Uus-Meremaa 27. parlamentidevaheline kohtumine toimus 2023. aasta veebruaris Wellingtonis ja Christchurchis.
Euroopa Parlamenti esindab suhetes teiste Vaikse ookeani piirkonna riikidega Euroopa Parlamendi delegatsioon Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarses assamblees, mis koosneb võrdsest arvust ELi ja Vaikse ookeani piirkonna esindajatest. Delegatsiooni põhiülesanne on valmistada ette Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarse assamblee istungeid, hinnata Euroopa Parlamendi tegevust ja võtta selle suhtes järelmeetmeid, korraldada kohtumisi Vaikse ookeani piirkonna kõrgetasemeliste isikutega ja arutada Samoa lepingu rakendamisega seotud päevakajalisi küsimusi. Esimene AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee istung (samuti Aafrika ja Kariibi mere esindajate osalemisel) toimus 21. veebruaril 2024 Angolas Luandas teemal „Uus algus AKVRO-ELi suhetes: rahvastevahelise partnerluse loomine“. Selle istungi raames toimus ka Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarse assamblee avaistung.
Siinse teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi sekretariaadid, kuhu kuuluvad Vaikse ookeani saarte ning Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks loodud delegatsioonid. Lisateavet saab Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarses assamblees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni ning Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi delegatsiooni veebisaitidelt.
Jonas KRAFT / Niccolò RINALDI