Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Lissaboni strateegia
Finantsteenused
Euroopa Keskpanga
demokraatlik kontroll
Piiriülesed maksed
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Sama teenustasu rahvusvahelistele ja siseriiklikele ülekannetele

Panga teenustasu eurode ülekandmisel ühest Euroopa Liidu riigist teise on nüüd sama suur kui siseriiklike ülekannete puhul. Ka eurodes krediitkaardiga maksmine ja sularaha väljavõtmine pangaautomaatidest ei maksa mujal EL piires rohkem kui kodus. Seda tänu EL määrusele, mis näeb ette eurodes sooritatavatele siseriiklikele ja Euroopa Liidu sisestele pangatehingutele võrdse teenustasu. Tegemist on Euroopa Parlamendi mitmeaastase surve avaldamise tulemusel vastu võetud uue seadusega.

Euro rahatähtede ja müntide käibelevõtu tähtaja - 1. jaanuar 2002 - lähenedes kardeti, et ettevõtted ja avalikkus ei pruugi kohe märgata kogu sellest johtuvat kasu. Pankadel ei olnud kohustust kehtestada EL sisestele eurodes sooritatavatele tehingutele sama teenustasu kui siseriiklikele maksetele ning võis selgelt märgata, et mitmed pangad teeksid ka edaspidi järjekindlalt vahet (tänaseks kunstlikult) "kodumaistel" ja "välismaistel" euromaksetel. Uurimused näitasid, et 100 euro ülekandmine ühest EL riigist teise võis teenustasuna maksta kuni 24 eurot. Seoses tehnoloogia arengu ja valuutavahetusega kaasnevate riskide peatse kadumisega eurotsoonis jõudsid EL institutsioonid ühisarvamusele, et selline olukord ei ole õigustatud.

Parlament oli pikka aega toetanud püüdlusi vähendada EL piires tehtavate ülekannete teenustasu, mis jäi isegi pärast esmakordset euro kasutuselevõtmist 1999. aastal endiselt kõrgemaks kui siseriiklike tehingute teenustasu. Pangad ei andnud saadikute meelest ka teenustasude kohta piisavalt teavet. Kõrgemaid teenustasusid EL sisestele maksetele ja ülekannetele vaadeldi siseturgu ja kaubandust häiriva tegurina ning samuti avalikkuse usalduse mõjutajana euro suhtes. Algselt väitsid mõned määruse vastu olevad pangad, et turumehhanismid viivad ise pankade teenustasud alla. Parlament leidis siiski, et pankadel on olnud piisavalt aega ning võrdse teenustasu põhimõtte peaks sätestama seadusega.

Olles nõus selle arvamusega, koostas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, mille parlament võttis vastu 2001. aasta detsembris. Pangad on määruse kohaselt kohustatud alates 1. juulist 2002 kehtestama võrdse teenustasu "elektroonilistele tehingutele" (sularaha väljavõtmine ja krediitkaardiga maksmised) ning alates 1. juulist 2003 rahaülekannetele. Mõlemal juhul on praegu piirmääraks kehtestatud 12,500 eurot, kuid alates 1. jaanuarist 2006 tõuseb see 50,000 euroni. Lisaks peavad pangad oma kliente kirjalikult teavitama teenustasudest, mis puudutavad kuni 50,000 euroseid makseid ja ülekandeid. Määrus laieneb eurodes tehtavatele ülekannetele kõikides liikmesriikides, mitte ainult eurotsoonis.

Samm-sammult lähemale 50000-eurosele piirmäärale

Esialgne komisjoni ja parlamendi kokkulepe nägi ette 50,000 eurose piirmäära, aga nõukogu soovis nimetatud summaks 12,500 eurot. Saavutamaks kooskõla nõukoguga ja kiirendamaks seaduse vastuvõtmist, tunnistas parlament selle lõpuks algseks piirmääraks tingimusel, et 2006. aastaks tõuseb see 50,000 euroni. See annab pankadele piisavalt aega uue seadusega kohandumiseks.

Vastavalt määrusele võivad finantsasutused võistelda teenustasudes tingimusel, et nad ei soosi siseriiklikke ülekandeid. Pankadel on ka õigus tõsta siseriiklikke teenustasusid, kuna määrus ei näe ette teenustasu vähendamist EL piires toimuvatele tehingutele, vaid nõuab nende võrdsustamist siseriiklikega. Siiski on kasvava konkurentsi tingimustes selline võimalus ebatõenäoline. Pangad võivad pakkuda ühtset teenustasu ka erinevate maksete eest, mis oma olemuselt diskrimineerib erinevaid kliente, kuid mitte siseriiklike ja EL piires tehtavate ülekannete osas. Näitena võiks tuua teatud summa sularaha tasuta väljavõtmist, olenemata kohast, või aastatasu pangakaardi välismaal aktiveerimiseks.

Võrdse teenustasu kohustus ei laiene tšekkidele, kuna nende menetlemine on elektroonilistest maksetest kallim. Pankadel on ka siis õigus suurematele teenustasudele, kui kliendid ei anna raha saaja rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN).



  
Raportöör:
  
Piiriülesed maksed eurodes: Karla Peijs (EPP-ED, NL) - ei ole enam Euroopa Parlamendi saadik
  
Euroopa Liidu Teataja-lõppakt
  
Piiriülesed maksed eurodes

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004