| Aastatel 1996–1997 moodustati Euroopa Parlamendis kaks uurimiskomisjoni, millest üks tegeles ühenduse transiidiga ja teine, suuremat meediakära tekitanud komisjon hullu lehma tõve ehk BSE kriisiga. Parlamendi praeguse ametiaja jooksul ei ole loodud ühtegi uurimiskomisjoni, küll aga neli ajutist komisjoni. Kuigi viimased on vähem avalikkuse tähelepanu all olnud, võimaldavad nad saadikutel avalikku arutelu algatada ning esitada praktilisi ja põhjendatud ettepanekuid. Komisjonid moodustati pealtkuulamissüsteemi Echelon, inimgeneetika ning suu- ja sõrataudi asjus, samuti tankerite Prestige ja Erika katastroofidest ajendatuna mereohutuse uurimiseks.
Uurimiskomisjonid ja ajutised komisjonid kuuluvad koos alaliste parlamendikomisjonide ja avalike ärakuulamistega parlamendiliikmete kontrolli- ja teabevahendite hulka. Parlament võib moodustada uurimiskomisjoni, kui seda soovib veerand parlamendiliikmetest ning esimeeste konverents (st fraktsioonide esimehed) ja hiljem täiskogu taotluse kinnitab. Komisjonil on uurimiste läbiviimiseks aega 12 kuud, kuid seda tähtaega võib pikendada kahel korral kolme kuu võrra. Uurimiskomisjoni töö võib käsitleda ainult ühenduse institutsiooni või liikmesriigi avaliku teenistuse tegevust, kui on tekkinud kahtlus ühenduse õigusega vastuolu või haldusomavoli suhtes. Nii keskendus näiteks nn hullu lehma kriisi uurimine Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Suurbritannia valitsuse jõupingutustele selle inimeste tervist ohustava kriisi ületamisel. Selle töö tulemuseks olid ranged soovitused ning Euroopa Komisjoni sisereform eesmärgiga võtta senisest enam arvesse tarbijate kaitsmise vajadust.
Ajutised komisjonid moodustatakse 12 kuuks, kuid nende tegevusaega võib piiramatult pikendada ning nende töö võib keskenduda peale ühenduse õiguse rakendamise ka muudele teemadele. Just sellepärast eelistati moodustada ajutine, mitte uurimiskomisjon, kui sooviti rohkem teavet saada süsteemi Echelon kohta, mille tegevus on selgelt väljaspool ühenduse õiguse rakendusala, mis selles valdkonnas on veel peaaegu olematu. Uurimiskomisjoni tegevusvabadust oleksid kehtivad õigusaktid piiranud salastatuse või avaliku või rahvusliku julgeolekuga seotud põhjendustel.
Echelon on olemas ja selle eest tuleb end kaitsta
1999. aastal tutvus Euroopa Parlament üllatusega aruandega, mille parlamendi palvel koostas Suurbritannia uuriv ajakirjanik Duncan Campbell. Aruanne paljastas telekommunikatsiooni jälgimise ülemaailmse süsteemi Echelon, mis ületab tavapärase luuretegevuse piire ning puudutab eelkõige tööstusspionaaži ja isikliku suhtlemise pealtkuulamist. Aruandest selgub, et USAd, Suurbritanniat, Kanadat, Austraaliat ja Uus-Meremaad hõlmava süsteemi abil aitavad USA luureteenistused ameerika ettevõtetel konkurentsis Euroopa ettevõtetega lepinguid endale saada.
Euroopa Parlament otsustas nende väidete kontrollimiseks ja võimalike meetmete uurimiseks moodustada ajutise komisjoni. Alates 2000. aasta juulist kuulasid komisjoni liikmed ära telekommunikatsiooni ja andmekaitse eksperte, luureteenistuste liikmeid, ajakirjanikke, juriste ja rahvusparlamentide liikmeid. Ajutine komisjon esitas oma järeldused parlamendi poolt vastu võetud resolutsiooni vormis 2001. aasta septembris. Euroopa Parlament järeldas, et nimetatud võrgustik on olemas ning tegeleb era- ja ärisuhtluse pealtkuulamisega.
Parlamendiliikmed kutsuvad kõiki liikmesriike üles arendama Euroopa krüptimistarkvara ning teavitama üldsust ja ettevõtteid vajadusest end kaitsta; samuti peaks Euroopa Komisjon tugevdama oma turvasüsteemi ning ettevõtted tegema tihedamat koostööd spionaaži vastu võitlevate teenistustega. Pärast Euroopa Parlamendi soovitusi loodi Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbe eest vastutav amet.
Inimgeneetika: delikaatsed uuringud
2000. aasta detsembris moodustati teine ajutine komisjon, mis uurib hiljutisi arenguid inimgeneetikas ja teistes uutes meditsiinitehnoloogiates nagu kloonimine või tüvirakkude uurimine. Alates esimese kloonitud lamba Dolly sünnist 1996. aastal arenevad teadus ja biotehnoloogia äärmiselt kiiresti. 2000. aastal otsustas Suurbritannia valitsus toetada teraapilist kloonimist. Teaduse arengu eetilised, juriidilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed seavad Euroopa Parlamendi silmitsi paljude küsimustega. Parlament kavatseb koguda põhjalikku teavet, et parimal võimalikul moel võtta poliitiline vastutus ja esitada asjakohaseid ettepanekuid.
2001. aasta jaanuaris asusid parlamendiliikmed tööle. Kuue kuu jooksul toimus 11 ekspertide ärakuulamist ja üks rahvusparlamentide liikmete ümarlaud. Teema tundlikkuse ja vastuolulisuse tõttu tehti lõpparuandesse üle 500 muudatusettepaneku. Lõpuks võeti see komisjonis vastu 18 poolt- ja 13 vastuhäälega, erapooletuid oli kolm. Ajutine komisjon on nii teraapilise kui ka reproduktiivse kloonimise vastu; välistatakse ka kehavälise viljastamise teel loodud embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine muudel eesmärkidel peale rasestumise, samuti inimese kloonimisega seotud uuringute rahastamine ühenduse eelarvest. Inimembrüoid ega embrüonaalseid tüvirakke ei või kasutada tuluallikana. Ajutine komisjon nõuab uute meditsiinitehnoloogiate uuringute õiguslikku reguleerimist ning pakub välja üldise raamistiku inimõiguste kaitsmiseks; samuti on komisjon vastu elusolendite patenteerimisele, kuid toetab täiskasvanud tüvirakkude uuringuid.
Arutelu parlamendi 29. novembri 2001. aasta istungjärgul oli väga vastuoluline, paljude vasturääkivate muudatusettepanekute tõttu ähvardasid parlamendi seisukohad muutuda arusaamatuks. Enamiku fraktsioonide arvates ei olnud resolutsiooni ettepanekul enam mõtet ning see lükati ülekaalukalt tagasi: 319 vastuhäält, 37 poolthäält ja 47 erapooletut. Siiski võimaldas ajutise komisjoni töö Euroopa Parlamendil nende keeruliste küsimustega põhjalikult tutvuda ja anda arutelule laialdane kõlapind. Vaatamata resolutsiooni tagasilükkamisele sai parlament võimaluse kujundada teatud küsimustes oma seisukoht. 2000. aasta septembris vastu võetud resolutsioonis nähakse ette igasuguste inimkloonimise alaste uuringute keelustamine ning 2001. aasta oktoobris hääletas parlament inimeste, inimrakkude ja -geenide patenteerimise vastu.
Kuidas võidelda suu- ja sõrataudiga?
2001. aasta kevadel tekkisid suu- ja sõrataudi kolded Suurbritannias ja Hollandis, vähemal määral ka Prantsusmaal ja Iirimaal. Vaktsineerimise asemel otsustati loomad tappa. Enamik Briti farmereid keeldus loomade vaktsineerimisest, kuna see oleks automaatselt sulgenud nende toodangule juurdepääsu toiduainetetööstusele. Ainuüksi Suurbritannias tapeti 6,5 miljonit looma. Epideemia majanduslik mõju oli sama tugev kui üldsuse hirm. Kas ühendusel olid olemas asjakohased õigusaktid? Kas neid rakendati tulemuslikult? Kuidas ennetada muid kriise?
Nendele küsimustele vastamiseks ja vastavate ettepanekute esitamiseks otsustas Euroopa Parlament 2002. aasta jaanuaris moodustada ajutise komisjoni, mis kuulas riiklikul ja Euroopa tasandil üle palju ametnikke ja põllumajanduse valdkonnaga tegelevaid poliitikuid, teadlasi ning põllumajandussektori esindajaid. Mitmed delegatsioonid külastasid Suurbritannia ja Hollandi kriisipiirkondi.
2002. aasta detsembris esitas ajutine komisjon oma töö tulemused parlamendi täiskogule, mis võttis vastu asjakohase resolutsiooni. Resolutsioonis soovitati kolde tekkimisel esmalt läbi viia vaktsineerimine, eesmärgiga vältida loomade massilist tapmist, kuid haigustüvede suure arvu tõttu ei ole võimalik ühe vaktsineerimisega haigust ennetada.
Peagi esitas Euroopa Komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi järelduste ja soovitustega direktiivi ettepaneku suu- ja sõrataudi vastu võitlemise uute meetodite kohta. Kooskõlas parlamendiliikmete sooviga on erakorraline vaktsineerimine soovituslik, kuid mitte kohustuslik juhul, kui nakatunud kariloomi ei ole võimalik kõrvaldada 24 tunni jooksul ja kõige enam ohustatud loomi 48 tunni jooksul. Teises ettekandes toetab parlament Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaksid rakendatavad meetmed arvestama võimalike uute kriiside sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega.
Mereohutuse parandamine
Pärast Erika, Prestige'i ja teiste tankeritega juhtunud õnnetusi loodi parlamendi praeguse koosseisu neljas ajutine komisjon, mille eesmärk on uurida katastroofide põhjuseid, hinnata nende majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, kontrollida ühenduse eeskirjade järgimist ja teha ettepanekuid täiendavate meetmete osas.
Komisjoni töö on esitatud mereohutusele pühendatud eriaruandes. Mereohutuse valdkonnas on ühendus vastu võtnud erinevaid õigusakte ning Euroopa Parlamendil on olnud tähtis roll nende väljatöötamises.
|
