Õigusalane koostöö kriminaalasjades
Teabelehes selgitatakse, et õigusalane koostöö kriminaalasjades põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja hõlmab meetmeid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks mitmes valdkonnas. Varasemast tugevama õigusliku aluse kriminaalõiguse ala väljaarendamiseks andis Lissaboni leping, millega Euroopa Parlament sai endale ka uued pädevusvaldkonnad.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 82–86.
- komisjon jagab oma algatusõigust liikmesriikidega, kuid seda eeldusel, et need moodustavad vähemalt veerandi nõukogu liikmetest (ELi toimimise lepingu artikkel 76);
- parlamendiga üksnes konsulteeritakse kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö konkreetsete meetmete üle, mille nõukogu seejärel ühehäälselt vastu võtab. Kui nõukogus ühehäälset otsust ei saavutata, võivad üheksa või enam liikmesriiki teha koostööd tõhustatud koostöö alusel.
- direktiiv õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL);
- direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL);
- direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL);
- direktiiv, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343);
- direktiiv, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800);
- direktiiv, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919);
- määrus, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist (27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3011).
- direktiiv, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681);
- direktiiv terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541);
- määrus, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784);
- määrus, mis käsitleb terrorismijuhtumeid käsitlevat digitaalset teabevahetust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ja nõukogu otsust 2005/671/JSK (4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131).
- direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (küberkuritegevuse direktiiv) (12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL);
- direktiiv kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL);
- direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/57/EL);
- direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/62/EL);
- direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371);
- direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843);
- direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673);
- määrus, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805);
- direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713);
- direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260);
- määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624).
- direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL);
- määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) (14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726);
- määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös (28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862);
- määrus, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816); see määrus on seotud direktiiviga, mis käsitleb teabevahetust kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) ning millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK (17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/884);
- määrus, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas (20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818);
- direktiiv, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977);
- määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543);
- direktiiv, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (12. juuli 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1544).
- direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL);
- direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL);
- direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta (13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/99/EL);
- direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL);
- direktiiv, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1385);
- direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1712).
Eesmärgid
Piirikontrolli järkjärguline kaotamine ELis on märkimisväärselt hõlbustanud liidu kodanike vaba liikumist, kuid see on samuti kurjategijate jaoks piiriülese tegutsemise lihtsamaks muutnud. Piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames võetud meetmeid, mis peaksid aitama liikmesriikide vahel kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd edendada. Lähtekohaks on siin vastastikuse tunnustamise põhimõte. Vastu on võetud konkreetseid meetmeid, et võidelda rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu ning tagada ohvrite, kahtlustatavate ja vangide õiguste kaitse kõikjal ELis.
Saavutused
A. Peamised ELi seadusandlikud aktid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas
1. Vastuvõtmise menetlused
Vastavalt ELi toimimise lepingule võetakse enamik kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö meetmeid vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja nende suhtes teeb kohtulikku kontrolli Euroopa Liidu Kohus. Isegi kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eripärad – Iirimaa ja Taani loobumisklauslid (ELi toimimise lepingule lisatud protokollid nr 21 ja 22) ning riikide parlamentide eelisseisund (protokollid nr 1 ja 2) – välja jätta, ei ole politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd täielikult ELi raamistikku lõimitud ning see on Lissaboni lepingule eelnenud ajast säilitanud mõningad iseärasused:
2. Peamised seadusandlikud aktid, mis on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse kohaselt
a. Ühised miinimumnõuded kriminaalmenetluses:
b. Terrorismivastane võitlus:
c. Võitlus korruptsiooni, küberkuritegevuse, pettuste ja rahapesu vastu:
d. Teabevahetus liikmesriikide ja ELi asutuste vahel:
e. Ohvrite kaitse:
B. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö asutused ja muud seotud organid
1. Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)
Eurojust stimuleerib ja parandab uurimiste ja süüdistuste esitamise koordineerimist ning koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel. Eelkõige hõlbustab ta rahvusvaheliste vastastikuse õigusabi taotluste ja väljaandmistaotluste täitmist. Eurojust toetab oma võimaluste piires liikmesriikide ametiasutusi, et nad saaksid tulemuslikumalt piiriüleseid kuritegusid uurida ja nende toimepanijad vastutusele võtta.
Kui liikmesriik esitab taotluse, võib Eurojust aidata liikmesriiki kolmanda riigiga seotud uurimistes ja süüdistuse esitamisel. Selleks peab Eurojust olema sõlminud kolmanda riigiga koostöölepingu või peab olema tõendatud oluline huvi.
Eurojust tegeleb sama liiki kuritegude ja rikkumistega, milles on pädevus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol). Siia alla kuuluvad näiteks terrorism, ebaseaduslik uimastikaubandus, inimkaubandus, võltsimine, rahapesu, küberkuritegevus, vara- ja avalike hüvede vastased kuriteod, sealhulgas pettus, kelmus ja korruptsioon, ELi finantshuve kahjustavad kuriteod, keskkonnakuriteod ja osalemine kuritegelikus organisatsioonis. Liikmesriigi taotluse korral võib Eurojust anda abi ka muud liiki süütegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust 2022. aasta veebruaris Ukrainas on Eurojusti toetatav ELi ühine uurimisrühm olnud Ukrainas tegev alates märtsist 2022. 14. aprillil 2023 nõustusid ühise uurimisrühma seitse liiget uurima mitte ainult väidetavaid sõjakuritegusid, vaid ka Ukrainas toime pandud genotsiidikuritegusid. Rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks on Eurojusti juurde kuuluv õiguskeskus, mis võimaldab vahendada teavet tõendite kohta ja kujundada ühise süüdistuse esitamise strateegia. Eurojust haldab ka raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi, et toetada ühise uurimisrühma tööd ja muid rahvusvaheliste kuritegude uurimisi. Eurojust osales 2. aprillil 2024 Haagis toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Õigluse taastamine Ukraina jaoks“, et teha kokkuvõte edusammudest, mida on tehtud kuritegude uurimisel, nende toimepanijate vastutusele võtmisel ja rahvusvaheliste pingutuste koordineerimisel. 2. oktoobril 2025 korraldas Eurojust kohtumise Euroopa Nõukoguga, et tutvustada Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvahelise keskuse tehtud ettevalmistavat tööd seoses loodava Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtuga.
2024. aasta septembris pandi Eurojusti korraldatud üritusel ametlik algus organiseeritud kuritegevuse vastase Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule (EJOCN), mis toimib eriteadmiste keskusena, et toetada õigusasutusi organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.
2022. aasta aprillis avaldas komisjon ettepaneku laiendada Eurojusti volitusi. Paar nädalat hiljem jõudsid parlament ja nõukogu muudetud volituste suhtes kokkuleppele, mis võimaldab Eurojustil nüüd hoiustada, analüüsida, säilitada ja jagada tõendeid sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude kohta ning neid jagada liikmesriikide pädevate õigusasutuste ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Uus Eurojusti määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. mail 2022 ja see jõustus järgmisel päeval.
Eurojusti varasem õigusraamistik (nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2009/426/JSK, millega tugevdatakse Eurojusti) jõustus 4. juunil 2009. 12. detsembril 2019 hakati kohaldama määrust (EL) 2018/1727. Praegu on Eurojusti õiguslik alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/838, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta.
Eurojust avaldab igal aastal aastaaruande. 15. mail 2025 avaldas Eurojust oma 2024. aasta aruande. 2024. aastal keskendus Eurojusti töö eelkõige ELi õigusalasele reageerimisele Ukraina sõjale ja liiduväliste riikidega tehtava koostöö tugevdamisele. 2025. aasta jaanuaris avaldasid Eurojust ja Europol aruande küberkuritegevusega seotud ühiste probleemide kohta.
Eurojust asub Madalmaades Haagis.
2. Euroopa Prokuratuur
Nõukogu määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939), on kehtinud alates 20. novembrist 2017. Parlament andis nõusoleku nõukogu määruse eelnõule oma 5. oktoobri 2017. aasta seisukohas.
Euroopa Prokuratuur on sõltumatu asutus, mis vastutab ELi eelarvega seotud kuritegude uurimise, nende eest süüdistuste esitamise ja nende eest vastutusele võtmise eest. Selliste kuritegude hulka kuuluvad näiteks pettused, korruptsioon ja piiriülesed käibemaksupettused, mille väärtus ületab 10 miljonit eurot. Kuritegude loetelu võidakse tulevikus laiendada, et see hõlmaks näiteks terrorismi.
2019. aastal nimetasid parlament ja nõukogu omavahelisel kokkuleppel esimese Euroopa peaprokurörina ametisse Laura Codruța Kövesi, kelle ametiaeg on seitse aastat. Ametiaeg ei ole pikendatav.
Praeguseks on Euroopa Prokuratuuriga ühinenud 24 liikmesriiki ja need liikmesriigid, kes ei osale, võivad igal ajal ühineda. Euroopa Prokuratuuri peakontor asub Luxembourgis, kus asub ka peaprokuröri büroo ja kõigi osalevate liikmesriikide liikmetest koosnev Euroopa prokuröride kolleegium. Nad juhivad igapäevaseid kriminaaluurimisi, mida toimetavad delegaatprokurörid.
Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1. juunil 2021 ja sellest ajast saati on viidud läbi juba mitu menetlust. Töö jätkub ka sellistes valdkondades nagu riikide õigussüsteemide kohandamine vastavalt Euroopa Prokuratuuri määrustele, Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine ja töötajate töölevõtmine.
Euroopa Prokuratuur esitles 19. märtsil 2025 Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisistungil oma 2024. aasta aruannet. 2024. aasta lõpus oli Euroopa Prokuratuuril kokku 2666 aktiivset uurimist (38% rohkem kui eelneval aastal) ning nendega seotud kahju ELi eelarvele on hinnanguliselt 24,8 miljardit eurot (22,5% rohkem kui 2023. aastal). Üle poole hinnangulisest kahjust (13,15 miljardit eurot) on seotud piiriüleste käibemaksupettustega, millesse on peaaegu süstemaatiliselt kaasatud kuritegelikud organisatsioonid. See kujutab endast suurt ohtu sisejulgeolekule.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendil on olnud kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ELi õigusaktide kujundamisel ning kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse poliitiliseks prioriteediks seadmisel oluline roll. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vallas on parlament töötanud nõukoguga võrdsetel alustel. Seadusandlikku tavamenetlust kohaldatakse peaaegu kõigi ELi kriminaalõiguse valdkondade suhtes, välja arvatud mõned erandid, sealhulgas eelkõige Euroopa Prokuratuuri asutamine, mille suhtes kohaldati nõusolekumenetlust.
Peamine vahend liikmesriikide vahel kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö saavutamiseks on Eurojust. Kui Eurojusti reformiti, toetas parlament aktiivselt suuremat parlamentaarset kontrolli ja andmekaitsereeglite parandamist.
1.detsembril 2020 korraldas parlament (COVID-19 tõttu kaugosaluse teel) Eurojusti tegevuse hindamiseks esimese parlamentidevahelise komisjonide kohtumise. Parlamentidevahelise komisjonide kohtumise eesmärk oli Eurojusti tegevuse esimene hindamine Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 85 ja määrusele (EL) 2018/1727. Eurojusti tegevuse hindamist käsitlev teine parlamentidevaheline komisjonide kohtumine korraldati 1. veebruaril 2022, kolmas kohtumine leidis aset 30. novembril 2022 ning neljas kohtumine toimus 7. novembril 2023 Brüsselis. Viies parlamentidevaheline kohtumine toimus 2. detsembril 2024 ning kuues 20. novembril 2025.
20. jaanuaril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra rakendamise kohta ning kiitis heaks enne Lissaboni lepingut vastu võetud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK rakendamise aruande. Kõnealuses resolutsioonis hindas parlament, millised tulemused on lihtsustatud piiriülese kohtuliku üleandmise menetlusel, millega asendati 2004. aastal pikad ELi väljaandmismenetlused, mis põhinesid kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.
6. oktoobril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni tehisintellekti kohta kriminaalõiguses ning tehisintellekti politsei- ja õigusasutuste poolt kriminaalasjades kasutamise kohta. Parlament võttis 13. märtsil 2024 vastu oma seisukoha ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud normid (tehisintellekti käsitlev määrus, mis võeti vastu 13. juunil 2024).
Parlament valmistab praegu ette raporteid ja resolutsioone järgmistel teemadel: võitlus naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu ja selle tõkestamine, võitlus korruptsiooni vastu, inimkaubanduse tõkestamine ja selle vastane võitlus ning inimkaubanduse ohvrite kaitse, kriminaalmenetluste üleandmine, ohvrite õigused, terrorismi rahastamine ja rahapesu, konfiskeerimine ja vara tagasivõitmine, vaenukõne internetis, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali avastamine ja eemaldamine, küberkuriteod, õigusemõistmise digipööre, õiguskaitsealane koostöö, terrorism ja vägivaldne radikaliseerumine ja sekkuv nuhkvara.
Parlament võttis 12. märtsil 2024 vastu oma seisukoha uue direktiivi kohta, mis käsitleb ELi sanktsioonide rikkumist. Kõnealuse direktiivi ettepaneku tegi Euroopa Komisjon 2022. aasta detsembris vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Direktiiv võeti vastu 24. aprillil 2024. Selle õigusaktiga määratletakse kuriteod, mis on seotud ELi piiravate meetmete rikkumisega, ja määratakse kindlaks karistused nende eest. Ühtlasi kriminaliseeritakse sanktsioonidest kõrvalehoidmine.
Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö poliitika arendamine jätkub ning erilist tähelepanu pööratakse üleeuroopalistele ohtudele ja kuritegevusele. Parlament on võtnud vastu erimeetmeid, et võidelda terrorismi, rahvusvahelise kuritegevuse, korruptsiooni, pettuse, kelmuse ja rahapesu vastu ning kaitsta ohvrite, kahtlustatavate ja vangide õigusi kogu ELis. Vastu on võetud ka mitu meedet, mille eesmärk on parandada liikmesriikide vahelist teabevahetust.
1. ja 2. oktoobril 2025 toimus Brüsselis ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi kolmas üldkoosolek.
Parlament vaatab läbi komisjoni 2026. aasta tööprogrammis kavandatud uued seadusandlikud ettepanekud, mis käsitlevad Eurojusti tulevikku ja sätteid organiseeritud kuritegevuse kohta, ning hääletab nende üle.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ning justiits- ja institutsiooniliste asjade poliitikaosakond. Lisateavet leiate kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni veebisaidilt.
Mariusz Maciejewski / Alessandro Davoli