Isikuandmete kaitse

Isikuandmete kaitsmine ja eraelu austamine on õiguslikult jõustatavad põhiõigused, millest ei saa äri- või poliitilised huvid tähtsamad olla. Euroopa Parlament on alati rõhutanud, et tuleb leida tasakaal turvalisuse suurendamise ning inimõiguste, sealhulgas andmekaitse ja eraelu puutumatuse tagamise vahel. 2018. aasta mais jõustus uus andmekaitse-eeskiri, mis tugevdab digitaalajastul kodanike õigusi ning lihtsustab ettevõtetele kehtestatud reegleid.

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 16.

ELi põhiõiguste harta artiklid 7 ja 8.

Eesmärgid

ELi põhiõiguste hartas on sätestatud põhiõigus andmekaitsele. Liit peab tagama, et seda õigust järgitakse järjepidevalt. Kuna andmeedastuse maht on hüppeliselt kasvanud ja suurim osa sellest kasvust on aset leidnud USAs, Kanadas ja ELis, peab liit pöörama kõigis oma poliitikavaldkondades isikuandmete kaitsele rohkem tähelepanu.

Saavutused

A. Institutsiooniline raamistik

1. Lissaboni leping

Enne Lissaboni lepingu jõustumist jagunesid andmekaitse õigusaktid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal esimese samba (andmekaitse era- ja ärilistel eesmärkidel, kasutades ühenduse meetodit) ja kolmanda samba (andmekaitse õiguskaitseasutuste tegevuses, valitsustevahelisel tasandil) vahel. Sellest tulenevalt järgiti kahe valdkonna otsustusprotsessis erinevaid reegleid. Sambasüsteem kaotati Lissaboni lepinguga, milles sätestati tugevam alus selgema ja tulemuslikuma andmekaitsesüsteemi arenguks ning ühtlasi nähti ette uued volitused Euroopa Parlamendile, kes on nüüd kaasseadusandja. ELi toimimise lepingu artiklis 16 on kirjas, et parlament ja nõukogu kehtestavad eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul liikmesriikides.

2. Strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta

Pärast Tampere (oktoober 1999) ja Haagi (november 2004) programme kiitis Euroopa Ülemkogu 2009. aasta detsembris heaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala mitmeaastase programmi aastateks 2010–2014 ehk Stockholmi programmi. 2014. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes määratleti vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 68 seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Üks põhieesmärkidest on parandada ELis andmekaitset.

B. Peamised andmekaitset käsitlevad õigusaktid

1. ELi põhiõiguste harta

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset kui omavahel tihedalt seotud, kuid eraldiseisvaid põhiõigusi.

2. Euroopa Nõukogu

a. 1981. aasta konventsioon 108

Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon 108 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) oli esimene andmekaitse valdkonnas vastu võetud õiguslikult siduv rahvusvaheline dokument. Selle eesmärk on tagada, et iga inimese isikuandmete automatiseeritud töötlemisel austatakse tema õigusi ja põhivabadusi ning eelkõige tema õigust eraelu puutumatusele. Protokolliga, millega konventsiooni muudeti, püütakse laiendada konventsiooni kohaldamisala, tõsta andmekaitse taset ja parandada selle tulemuslikkust.

b. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

1950. aasta 4. novembril sõlmitud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 on sätestatud, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust.

3. Kehtivad ELi andmekaitsealased õigusaktid

a. Isikuandmete kaitse üldmäärus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) hakati kohaldama mais 2018. Nende reeglite eesmärk on kaitsta üha andmepõhisemaks muutuvas maailmas kõigi liidu kodanike eraelu puutumatust ja vältida andmelekkeid ning luua samal ajal selgem ja sidusam raamistik ettevõtete jaoks. Kodanikel on muu hulgas järgmised õigused: õigus anda selge ja kinnitav nõusolek oma andmete töötlemiseks ning saada selle kohta selget ja arusaadavat teavet; õigus olla unustatud, mis tähendab õigust taotleda oma andmete kustutamist; õigus kanda oma andmed üle teise teenusepakkuja juurde (näiteks ühest sotsiaalvõrgustikust teise üle minemise korral) ning õigus saada teavet, kui nende andmeid on häkitud. Uued reeglid kehtivad kõigile ELis tegutsevatele ettevõtetele, isegi neile, mis asuvad väljaspool liidu piire. Lisaks sellele võib reegleid rikkuvate ettevõtete suhtes kehtestada parandusmeetmeid, nagu hoiatused, korraldused või trahvid.

25. juunil 2024 esitas Euroopa Komisjon oma teise aruande isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kohta. 16. juulil 2025 korraldas komisjon Brüsselis isikuandmete kaitse üldmääruse Rakendamise Dialoogi. See dialoog järgnes muu hulgas komisjoni koondettepaneku algatusele, milles nähti ette vähem kui 750 töötajaga ettevõtete vabastamine isikuandmete kaitse üldmääruse kohasest andmete säilitamise kohustusest.

2023. aastal tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus määrus isikuandmete kaitse üldmääruse menetlusnormide kohta, mille eesmärk on ühtlustada andmekaitseasutuste vahelist koostööd isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral. Selle määrusega kehtestatakse menetlusnormid, mida andmekaitseasutused peavad järgima isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisel juhtudel, mis mõjutavad üksikisikuid rohkem kui ühes liikmesriigis. 21. oktoobril 2025 kiitis parlament heaks uued normid, et kiirendada isikuandmete kaitse üldmääruse piiriülest jõustamist ning millega täpsustatakse asjakohaseid menetlusi ja õigusi.

b. Direktiiv isikuandmete kaitse kohta õiguskaitses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK) hakati kohaldama 2018. aasta mais. Direktiiviga kaitstakse kodanike põhiõigust andmekaitsele igas olukorras, mil nende isikuandmeid kasutavad õiguskaitseasutused. Nii tagatakse kuriteoohvrite, tunnistajate ja kahtlusaluste nõuetekohane kaitse, ning hõlbustatakse piiriülest koostööd kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse valdkonnas. 25. juulil 2022 avaldas Euroopa Komisjon hilinenud aruande õiguskaitsedirektiivi kohaldamise ja toimimise kohta. Sellele järgnes kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) tellitud hindamisuuring, mis sisaldas õiguskaitsedirektiivi rakendamise kriitilist hinnangut.

c. Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), muudeti 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ. Selles tõstatati delikaatne küsimus andmete säilitamise kohta, mis on korduvalt esitatud Euroopa Liidu Kohtule ja mille tulemusel on tehtud mitu otsust. Näiteks märgiti 2020. aastal tehtud otsuses, et andmeliiklus- ja asukohaandmete üldine ja valimatu säilitamine on ELi õigusega vastuolus.

Pikad arutelud käisid 2017. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku üle, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus). Parlamendi eksperdid märkisid, et parlament peaks vastu seisma nõukogu katsetele välistada Euroopa andmekaitse põhimõtete kohaldatavus.

2025. aasta veebruaris märkis komisjon oma 2025. aasta tööprogrammis, et ta võtab tagasi uue e-privaatsuse määruse ettepaneku (millega asendataks kehtiv e-privaatsuse direktiiv). Juulis kiitis komisjon ettepaneku tagasivõtmise heaks ja see avaldati 6. oktoobril Euroopa Liidu Teatajas. Kehtiv e-privaatsuse direktiiv ja selle ülevõtmist käsitlevad riiklikud õigusaktid on endiselt jõus.

d. Määrus isikuandmete töötlemise kohta liidu institutsioonides ja asutustes

11. detsembril 2018 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.

e. Andmekaitset käsitlevad artiklid valdkondlikes õigusaktides

Lisaks eespool osutatud peamistele andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele on andmekaitset käsitlevaid erisätteid kehtestatud ka valdkondlikes õigusaktides, näiteks:

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artikkel 13 (isikuandmete kaitse);
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määruse (EL) 2025/12 (mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiril tehtavate kontrollide tõhustamiseks ja hõlbustamiseks) artikkel 4 (eelteabe kogumine) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määruse (EL) 2025/13 (mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artikkel 4;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määruse (EL) 2016/794 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol)) VI peatükk (andmekaitsealased turvameetmed);
  • nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1939 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel) VIII peatükk (andmekaitse);
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määruse (EL) 2024/1689 (millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev määrus)) II peatükis keelatakse mitmed tehisintellekti kasutusviisid, mis hõlmavad andmete erikasutust, samas kehtestatakse III peatükis kohustus koostada suure riskiga tehisintellektisüsteemide andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid.
  • 4. ELi peamised kokkulepped Atlandi-ülese andmeedastuse kohta

    a. Ärilistel eesmärkidel toimuv andmeedastus: kaitse piisavuse otsused ja ELi-USA andmekaitseraamistik

    Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 45 järgi on komisjonil õigus otsustada, kas väljaspool ELi asuvas riigis on andmekaitse piisav – kas siseriiklike õigusaktide või võetud rahvusvaheliste kohustuste alusel.

    Kuna andmeedastuse maht ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel on hüppeliselt kasvanud ning Ameerika Ühendriigid domineerivad erasektori internetireklaami ja jälgimise alal, on Euroopa Parlament võtnud vastu mitmeid resolutsioone, milles väljendatakse muret Atlandi-üleste andmevoogude pärast. Eelkõige leiab parlament, et ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield ei taga ELi õiguses nõutavat piisavat kaitsetaset, samal ajal kui Euroopa Liidu Kohus on korduvalt tühistanud kaitse piisavust puudutavaid komisjoni otsuseid USA kohta (vt 2015. aasta otsus Safe Harbori kohta kohtuasjas Schrems ja 2020. aasta otsus ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield kohta kohtuasjas Schrems II).

    Hoolimata sellest, et USAs ei ole andmekaitsekorda reformitud, saavutas komisjon USAga veel ühe kokkuleppe ja esitas veel ühe ELi-USA andmekaitseraamistiku ettepaneku. LIBE-komisjoni ettepanekul võttis parlament 11. mail 2023 vastu resolutsiooni ELi-USA andmekaitseraamistikuga tagatud kaitse piisavuse kohta, milles järeldati, et ELi-USA andmekaitseraamistik ei taga kaitse taseme sisulist võrdväärsust. Komisjoni kutsuti üles jätkama läbirääkimisi USA partneritega, kuid mitte võtma kaitse piisavuse otsust vastu enne, kui on täielikult järgitud kõiki parlamendi resolutsioonis ja Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamuses esitatud soovitusi.

    Komisjon võttis kolmanda ELi-USA andmekaitseraamistiku vastu 10. juulil 2023. Üldkohus jättis oma 3. septembri 2025. aasta otsusega (kohtuasi T-553/23 Latombe vs. Euroopa Komisjon) rahuldamata tühistamishagi ELi-USA andmekaitseraamistiku kaitse piisavuse otsuse kohta ja seega kehtib see ka praegu. Üldkohus kinnitas oma pressiteates, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval tagasid Ameerika Ühendriigid Euroopa Liidust oma riigi organisatsioonidele edastatavate isikuandmete kaitse piisava taseme.

    b. ELi ja USA vaheline raamleping

    Parlament osales nõusolekumenetluse raames USA ja ELi vahelise süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe (andmekaitsealase raamlepingu) heakskiitmises. Selle kokkuleppe eesmärk on tagada Atlandi-ülese õigusalase koostöö (eelkõige terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse) raames edastatavate isikuandmete kõrgetasemeline kaitse.

    c. ELi-USA terrorismi rahastamise jälgimise programm (TFTP)

    EL on terrorismi rahastamise jälgimise programmi raames sõlminud USAga kahepoolse lepingu finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemise ja edastamise kohta EList USAsse.

    5. ELi andmekaitse järelevalveasutused

    Euroopa Andmekaitseinspektor on sõltumatu järelevalveasutus, kes tagab, et ELi institutsioonid ja asutused täidavad oma andmekaitsekohustusi. Euroopa Andmekaitseinspektori esmased ülesanded on järelevalve, konsulteerimine ja koostöö. Euroopa andmekaitseinspektor uurib kaebusi ning annab nõu eraelu puutumatust mõjutavate põhimõtete ja õigusaktide kohta. Ühtlasi on Euroopa andmekaitseinspektori eesmärk suurendada teadlikkust ohtudest ning kaitsta inimeste õigusi ja vabadusi nende isikuandmete töötlemise korral.

    Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) (endine artikli 29 töörühm) on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus. EAKNi tegevust toetab sõltumatu sekretariaat, mille on tema käsutusse andnud Euroopa Andmekaitseinspektor. Andmekaitsenõukogusse kuuluvad ELi riiklike järelevalveasutuste, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Komisjoni esindajad. Euroopa Andmekaitsenõukogul on ulatuslikud volitused teha otsuseid liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste vaidluste korral ning anda nõu ja juhiseid peamiste käsitusviiside kohta, mis sisalduvad isikuandmete kaitse üldmääruses ja õiguskaitse valdkonnas isikuandmete kaitset käsitlevas direktiivis.

    Euroopa Parlamendi roll

    Euroopa Parlament on seadnud eraelu puutumatuse kaitse üheks oma poliitiliseks prioriteediks ja olnud sellest tulenevalt isikuandmete kaitse valdkonnas üks peamisi ELi õigusaktide kujundajaid. Lisaks on parlament seadusandliku tavamenetluse raames töötanud nõukoguga võrdsetel alustel andmekaitsereformi läbiviimise nimel.

    Parlament on mitmes resolutsioonis väljendanud kahtlust, kas ELi ja USA raamistiku Safe Harbor ning sellele järgnenud ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield alusel ELi kodanikele tagatud kaitse on ikka piisav. Pärast komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/1250 (isikuandmete kaitse piisavuse kohta ELi-USA andmekaitseraamistikus Privacy Shield) Schrems II kohtuasjas kehtetuks tunnistamist, mille põhjuseks oli mure selle pärast, et USA valitsuse järelevalvevolitusi ei piiratud, nagu on nõutud ELi õigusaktides, ja et ELi kodanike käsutuses ei olnud tõhusaid õiguskaitsevahendeid, võttis Parlament vastu resolutsiooni, milles ta mõistis hukka asjaolu, et komisjon pidas suhteid USAga ELi kodanike huvidest tähtsamaks.

    Pärast LIBE-komisjoni ettepaneku esitamist võttis parlament 11. mail 2023 vastu resolutsiooni ELi-USA andmekaitseraamistiku pakutava kaitse piisavuse kohta. Selles järeldati, et ELi-USA andmekaitseraamistik ei taga kaitse taseme sisulist võrdväärsust, ning kutsuti komisjoni üles läbirääkimisi USA partneritega jätkama. Komisjon peaks siiski hoiduma kaitse piisavuse kohta otsuse vastuvõtmisest, kuni kõiki resolutsioonis esitatud soovitusi on järgitud ja Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamust on arvestatud. Komisjon võttis otsuse ELi-USA andmekaitseraamistiku kohta vastu 10. juulil 2023.

    Parlament on USA jälgimistavad korduvalt hukka mõistnud. 2001. aasta septembris võttis ta vastu resolutsiooni era- ja äriside pealtkuulamise üleilmse süsteemi ECHELON olemasolu kohta. Pärast Edward Snowdeni paljastusi võttis Euroopa Parlament 2014. aasta märtsis vastu resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri järelevalveprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste kohta, millele järgnes 2015. aasta oktoobris resolutsioon järelmeetmete kohta.

    Parlament moodustas uurimiskomisjoni, et uurida Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamist ELi liikmesriikides (PEGA). PEGA-komisjon, mida juhib Euroopa Parlamendi liige Jeroen Lenaers, uuris põhjalikult nuhkvara kasutamist opositsiooniliikmete, ajakirjanike, juristide ja kodanikuühiskonna aktivistide jälgimisel. Samuti on uuritud seda, kuidas niisugune tegevus mõjutab demokraatlikke protsesse ja üksikisiku õigusi ELis. Uurimise käigus konsulteeris PEGA-komisjon ELi ja kogu maailma tippteadlaste, valdkonna töötajate ja ametiasutustega. Parlamendi poliitikaosakond koostas aruanded PEGA-lähetuste kohta Poolasse, Kreekasse ja Küprosele. PEGA-komisjon hääletas 8. mail 2023 selle poolt, et kiita heaks raportöör Sophia in ‘t Veldi koostatud raport Pegasuse ja samaväärse nuhkvara kasutamist käsitleva ELi õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise kohta. Raport sisaldab muu hulgas soovitust luua ELi tehnoloogialabor, et uurida ja jälgida nuhkvara kasutamist ELi kodanike vastu. PEGA-komisjoni raportit järgiv parlamendi soovitus nõukogule ja komisjonile võeti vastu täiskogu istungil 15. juunil 2023. Euroopa Komisjon ei vastanud aga soovitusele õigeaegselt ja blokeeris Euroopa Parlamendi liikmete esitatud ELi tehnoloogialabori katseprojekti. 2023. aasta novembris võttis parlament vastu järelmeetmeid käsitleva resolutsiooni ja väljendas kahetsust selle üle, et komisjon ei ole võtnud PEGA-komisjoni resolutsiooni soovituste täitmiseks õiguslikke järelmeetmeid. Samuti korraldas parlament kaks aastat pärast PEGA soovitusi ja nuhkvara ebaseaduslikku kasutamist 2025. aasta juunis hetkeolukorra ja järelmeetmete kohta arutelu.

    Parlament võttis 13. märtsil 2024 vastu oma seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud normid (tehisintellektimäärus). 13. juunil 2024 vastu võetud määrusega (EL) 2024/1689 kehtestatakse tehisintellektisüsteemidele ja nende pakkujatele kohustused, mis põhinevad tehisintellektiga kaasnevatel võimalikel riskidel ja mõjul. Keelustatakse tehisintellektisüsteemid, mida peetakse selgeks ohuks inimeste põhiõigustele (sealhulgas andmekaitsele). Tehisintellektimäärus jõustus 1. augustil 2024. Enamikku tehisintellektimääruse norme hakatakse kohaldama alates 2. augustist 2026.

    Parlament on tellinud oma seadusandliku tegevuse jaoks teadusliku aluse saamiseks mitmeid uuringuid, pidades seejuures silmas tehnoloogia arengut ja andmekaitset. Muu hulgas on tellitud uuring isikuandmete kaitse üldmääruse mõju kohta tehisintellektile, uuring biomeetria ja käitumisseire kohta, uuring „Reisijaid käsitlev eelteave – reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku reformimist käsitlevate Euroopa Komisjoni ettepanekute analüüs“ ning hiljutine uuring õiguse ja IKT kohta.

    Parlament vaatab läbi andmete säilitamist, krüpteerimist ja seaduslikku pealtkuulamist käsitlevad tulevased poliitilised algatused ja seadusandlikud ettepanekud, mille tegi komisjon teatavaks oma 24. juunil 2025 avaldatud andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskavas, ning hääletab nende üle.

     

    Mariusz Maciejewski / Alessandro Davoli