Parlamendiliikmete suhtes kohaldatavate reeglite kohta

Euroopa Parlament koosneb 720 liikmest, kes on valitud laienenud Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist. Alates 1979. aastast valitakse parlamendiliikmeid üldistel ja otsestel valimistel viie aasta pikkuseks perioodiks.

Foto Strasbourgi istungisaalist täiskogu istungjärgu ajal

Iga riik otsustab ise, millisel kujul valimised toimuvad, kuid tagatud peab olema sooline võrdõiguslikkus ja salajane hääletus. Euroopa Parlamendi valimistel järgitakse proportsionaalse esindatuse põhimõtet. Valimisiga Austrias, Belgias, Saksamaal ja Maltal on 16 eluaastat, Kreekas 17 eluaastat ja ülejäänud liikmesriikides 18 eluaastat.

Üle kolmandiku Euroopa Parlamendi liikmetest on naised. Parlamendiliikmed on rühmitatud poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel.

Parlamendiliikmed töötavad neid valinud liikmesriigis; Strasbourgis, kus toimub 12 täiskogu istungit aastas; ja Brüsselis, kus toimuvad täiendavad täiskogu istungid ning komisjonide ja fraktsioonide koosolekud.

Parlamendiliikmete suhtes kohaldatakse 2009. aastal vastu võetud parlamendiliikmete põhimäärust.

Lisateave :

Usaldusväärsus Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlament pöörab suurt tähelepanu oma liikmete poliitilise tegevuse usaldusväärsusele, läbipaistvusele ja vastutusele. Selle tagamiseks on parlament kehtestanud arvukaid eeskirju ja meetmeid, mida on 2023. aasta põhjaliku läbivaatamise raames veelgi karmistatud.

Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhend

Käitumisjuhend jõustus 1. jaanuaril 2012 ja seda muudeti viimati 2023. aastal. Peamiste põhimõtetena nähakse selles ette, et Euroopa Parlamendi liikmed peavad oma ametiülesannete täitmisel lähtuma üksnes avalikust huvist ja olema oma tegevuses erapooletud, usaldusväärsed, avatud, hoolikad, ausad, vastutustundlikud ning austama parlamendi väärikust ja mainet.

Käitumisjuhendis määratletakse huvide konfliktid ja nähakse ette, kuidas parlamendiliikmed peavad sellises olukorras toimima. Juhend sisaldab eeskirju avalikustamiskohustuse ning endiste parlamendiliikmete ja nõuandekomitee tegevuse kohta.

Käitumisjuhendi kohaselt on parlamendiliikmetel kohustus esitada üksikasjalik erahuvide deklaratsioon, varade deklaratsioon ja vajaduse korral deklaratsioon teadlikkuse kohta võimalikest huvide konfliktidest. Lisaks kohustab käitumisjuhend parlamendiliikmeid avaldama kõik kavandatud kohtumised (sealhulgas need, mis on delegeeritud assistentidele) huvide esindajatega, kes kuuluvad läbipaistvusregistrisse, või kolmandate riikide ametiasutuste esindajatega. Parlamendiliikmed peavad ka teatama oma osalemisest kolmandate isikute korraldatud üritustel, mille puhul kolmas isik kas hüvitab nende reisi-, majutus- ja elamiskulud või katab need kulud täielikult või osaliselt. Parlamendiliikmete deklaratsioonides esitatud teave on kättesaadav iga parlamendiliikme veebilehel, välja arvatud varade deklaratsioon, mis ei ole avalik.

Käitumisjuhendi rakendusmeetmetes sätestatud tingimuste kohaselt peavad parlamendiliikmed teatama ka kingitustest, mille nad on saanud Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja mille ligikaudne väärtus ületab 150 eurot. Kingitused tuleb registreerida kingituste registris.

Kui parlamendiliige ei pea käitumisjuhendist kinni, võib president määrata talle sanktsiooni. President teatab sanktsioonist täiskogu istungil ja see avaldatakse nähtaval kohal Euroopa Parlamendi veebisaidil.

See:

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee nõustab parlamendiliikmeid käitumisjuhendi tõlgendamisel ja rakendamisel. Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel või otsese vihje saamisel ka käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta. Nõuandekomitee jälgib ennetavalt, kas parlamendiliikmed järgivad käitumisjuhendit ja selle rakendusmeetmeid.

Nõuandekomitee koosneb kaheksast liikmest. Liikmed nimetab ametisse president, lähtudes nende kogemustest ning poliitilisest ja soolisest tasakaalust. Komitee liikmed täidavad kordamööda kuue kuu jooksul nõuandekomitee esimehe ülesandeid. President nimetab ametisse ka asendusliikmed – ühe asendusliikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.

See:
Parlamendi 7. ametiaeg:
Parlamendi 8. ametiaeg:
Parlamendi 9. ametiaeg:

Muud parlamendiliikmete läbipaistvust ja eetikat käsitlevad eeskirjad

Läbipaistvus ja vastutus

Lisaks kõigile parlamendiliikmetele käitumisjuhendiga kehtestatud kohustustele on Euroopa Parlament näinud ette rea erinorme läbipaistvuse ja eetilisuse suurendamiseks kõigis tegevusvaldkondades. Erilist tähelepanu pööratakse lobitöö eetikale.

Lobistide osalemine üritustel

Organisatsioonidel, kelle suhtes kohaldatakse läbipaistvusregistri reegleid, lubatakse korraldada üritusi Euroopa Parlamendis või osaleda nende korraldamises üksnes siis, kui nad on end korrektselt registreerinud läbipaistvusregistris.

Lisateave:

Endistele parlamendiliikmetele kehtivad reeglid

Endistel parlamendiliikmetel on esimese kuue kuu jooksul pärast ametiaja lõppu keelatud parlamendis lobitööd teha. Kui nad teevad lobitööd pärast kuue kuu möödumist, peavad nad end läbipaistvusregistris registreerima. Endistel parlamendiliikmetel on lubatud siseneda parlamendi hoonetesse, kuid nad ei tohi seda õigust kasutada lobitöö tegemiseks.

Lisateave:

Palgad ja pensionid

2009. aasta juulis jõustunud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohaselt makstakse kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele üldjuhul ühesuurust palka

Põhimääruse kohaselt on parlamendiliikme palgaks määratud 38,5% Euroopa Liidu Kohtu kohtuniku põhipalgast. Parlamendiliikme brutokuupalk on hetkel 10 377,43 eurot. Palka makstakse parlamendi eelarvest ning sellest arvatakse maha ELi maks ja kindlustusmaksed, mis teeb netopalgasummaks 8089,63 eurot kuus. Lisaks võivad liikmesriigid palka maksustada ka oma riigi maksudega.

Ainuke erand kehtib parlamendiliikmetele, kes kuulusid Euroopa Parlamenti juba enne 2009. aasta valimisi. Nemad võivad palga, üleminekutoetuste ja pensionide osas jätkata 2009. aasta eelse siseriikliku süsteemi kasutamist.

Pensionid

Põhimääruse kohaselt on endistel parlamendiliikmetel õigus saada alates 63. eluaastast vanaduspensioni. Pension moodustab 3,5 % Euroopa Parlamendi liikme palgast iga parlamendiliikmena töötatud täisaasta eest, millele lisandub 1/12 sellest summast iga lisanduva täispika kuu eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70 % parlamendiliikme palgast. Pensioni makstakse Euroopa Liidu eelarvest.

Alates 2009. aasta juulist ei ole parlamendiliikmetel enam võimalik liituda 1989. aastast rakendatud parlamendiliikmete täiendava pensionikavaga ja see kaob järk-järgult kasutuselt.

Euroopa Parlamendi liikmetele makstavad hüvitised

Sarnaselt riikide parlamentide liikmetele saavad Euroopa Parlamendi liikmed mitmeid hüvitisi, mis on mõeldud parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus tekkivate kulutuste katmiseks.

Üldkulude hüvitis

Üldkulude hüvitis on ette nähtud muu hulgas selliste kulude katmiseks nagu büroo jooksvad kulud ja büroo hoolduskulud, kontoritarvete ja dokumentatsiooni kulud, büroosisustuse kulud, esinduskulud ja halduskulud. Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige on nõuetekohase põhjenduseta puudunud parlamendi ühe tööaasta jooksul (septembrist augustini) pooltelt täiskogu istungitelt.

2024. aastal on hüvitise suurus 4950 eurot kuus.

Tavapärased reisikulud

Enamik Euroopa Parlamendi kohtumisi, nagu täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, toimub Brüsselis või Strasbourgis. Tõendavate dokumentide esitamisel hüvitatakse parlamendiliikmetele sellistel koosolekutel osalemisega seotud reisipiletite tegelik maksumus kuni äriklassi lennupileti (klass D või sarnane) või esimese klassi rongipileti hinna või kuni 0,58 euro ulatuses autoreisi kilomeetri kohta (maksimaalselt 720 km ühe reisi kohta ja kuni 60 000 km aastas).

Lisaks on parlamendiliikmetel muude reisiga seotud kulude (nt kiirteemaksud, ülemäärase pagasi tasud, broneerimistasud või toitlustamine, joogid jne) katmiseks õigus saada vahemaahüvitist ja reisi kestuse hüvitist. Neid hüvitisi makstakse parlamendi töönädala jooksul tehtud ühe edasi-tagasi reisi eest parlamendi töökoha või koosoleku toimumiskoha ja parlamendiliikme elukoha või muu valimisliikmesriigis asuva lähtekoha vahel.

Muud reisikulud

Parlamendiliikmed peavad oma ametiülesannete täitmisel sageli reisima nii valimisliikmesriigis kui ka väljaspool seda.

Valimisriigis toimuva tegevuse puhul hüvitatakse reisikulud sama süsteemi kohaselt kui tavapärased reisikulud (vahemaahüvitist ja reisi kestuse hüvitist siiski ei maksta). Lennu- või rongireiside maksimaalne arv või läbitud kilomeetrite maksimaalne arv aastas sõltub riigi suurusest.

Väljaspool valimisliikmesriiki toimuva tegevuse puhul võib parlamendiliige taotleda reisi- ja majutuskulude ning nendega seotud kulude hüvitamist kuni 5500 euro ulatuses aastas. Seda summat võidakse igal aastal indekseerida.

Päevaraha
  • Parlament maksab parlamendiliikmetele parlamentaarse tegevuse käigus tekkinud elamiskulude katmiseks kindlasummalist päevaraha 350 eurot päevas (2024. aastal), mida võidakse igal aastal indekseerida. Päevaraha saamiseks peab parlamendiliige tõendama oma kohalolekut, andes allkirja sel eesmärgil loodud ametlikku registrisse.
  • Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige ei osale täiskogul toimuva hääletuse päevadel vähemalt pooltel nimelistel hääletustel, isegi siis, kui ta sel ajal kohal viibib. Väljaspool Euroopa Liitu toimuvate kohtumiste puhul on päevaraha 175 eurot (samuti eeldusel, et parlamendiliige on andnud allkirja ametlikku registrisse) ning majutuskulud hüvitatakse eraldi.

Töötajate töölevõtmise kord

Euroopa Parlamendi liikmel on õigus selleks ette nähtud eelarve piires kasutada isiklikke kaastöötajaid, kelle ta võib vabalt valida. Asjaomased tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete 5. peatükis.

2024. aastal on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse parlamendiliikmele kõikide isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 29 557 eurot. Assisteerimiskulude hüvitist parlamendiliikmetele välja ei maksta, kuid neil on võimalik kasutada seda parlamendi asjaomase teenistuse loal kõigi oma töötajatega seotud kulude katmiseks. Muu hulgas kasutatakse seda hüvitist parlamendiliikmete poolt tööle võetud assistentide ja kasutatavate teenuseosutajate palkade, tasude ja sotsiaalkindlustusmaksete katmiseks.

Parlamendiliikmete assistendilepinguid on kahesuguseid:

- Brüsselis, Luxembourgis või Strasbourgis töötavad registreeritud assistendid võetakse tööle otse Euroopa Parlamendi poolt. Parlamendiliige võib palgata kuni neli registreeritud assistenti. Registreeritud assistentide jaoks eraldatakse vähemalt 40% parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise eelarvest.

- Parlamendiliikme valimisriigis abistavad teda kohalikud assistendid. Nende assistentide poolt parlamendiliikmega isiklikult sõlmitud lepinguid haldavad makseagendid, kes tagavad asjakohaste riigisiseste ja liidu õigusaktide järgimise. Kohalike assistentide lepingud on kas töölepingud või teenuste osutamise lepingud.

Parlamendiliige võib kasutada ka füüsilisi või juriidilisi isikuid (s.o firmasid), kes osutavad talle spetsialiseeritud ja täpselt kindlaks määratud teenuseid.

Lisaks võivad parlamendiliikmed pakkuda võimalusi praktikaks kas parlamendi töökohtades või liikmesriigis, kus parlamendiliige on valitud.

Kohalike assistentide ja praktikantidega seotud kulude osa ei tohi ületada 60% parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest. Teenuseosutajatega seotud kulud ei tohi ületada 20% parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest. Makseagendi kuutasu ei tohi ületada 4% parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest.

Palgatud füüsilistele isikutele makstavate tasude suhtes on kehtestatud ülemmäärad. Üksikasjalikum teave on saadaval siin.

Mitu parlamendiliiget võivad moodustada rühma, et võtta ühiselt tööle ühe või mitu registreeritud või kohalikku assistenti või praktikanti. Seejärel lepivad nad omavahel kokku, kuidas tekkinud kulud jaotada.

Parlamendiliige ei tohi assistentidena tööle võtta lähisugulasi. Assistent peab hoiduma tegevusest, mis on vastuolus parlamendi või selle parlamendiliikme huvidega, kelle assistent ta on.

Kõikide assistentide nimed ja ärinimed avaldatakse nende lepingu kehtivuse ajaks Euroopa Parlamendi veebisaidil, välja arvatud juhul, kui assistendile on tema taotlusel tehtud erand, mis peab olema põhjendatud tema isikliku julgeoleku kaalutlustega.

Ülevaade Euroopa Parlamendi valimiste ja liikmesriikides toimunud valimiste tulemustest

See väljaanne on kõige põhjalikum andmebaas, mis kajastab kogu ELi poliitilise maastiku kujunemist. Selles on esitatud teave valimistulemuste ja Euroopa Parlamendi koosseisu kohta alates esimestest Euroopa Parlamendi otsevalimistest 1979. aastal. Lisaks sisaldab see ülevaadet kõigis ELi liikmesriikides hiljuti toimunud valimistest.