Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Inimõigused
Balkani riigid
Lepingud kolmandate riikidega
Väliskaubandus
Arengukoostöö
Euroopa Liidu ja AKV suhted
Maamiinide vastane võitlus
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Arenguabi: üks Euroopa Liidu prioriteete

Euroopa Liit ja liikmesriigid on praegu maailma suurimad arengu- ja humanitaarabi andjad. Võitlus vaesuse vastu on Euroopa arengukoostöö peamine eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Parlamendi saadikud nõudnud peamiselt haridus- ja tervishoiusüsteemide parandamist. Praeguse parlamendi koosseisu ajal on üks arenguabi põhieesmärke olnud detsentraliseerimine, eesmärgiga kohandada liidu toetusega meetmed rohkem kohalike tingimuste ja inimeste vajadustega. Tänu eelarve- ja seadusandlikule pädevusele mängib parlament selles poliitikavallas olulist rolli.

Maailmas kannatab pideva alatoitumise all umbes 800 miljonit inimest, kellest 200 miljonit moodustavad lapsed. 20% maailma rahvastikust peab toime tulema vähem kui ühe dollariga päevas. Peaaegu kõik need inimesed elavad arengumaades, nagu ka 90% aidsihaigetest. Euroopa Liit on juba 40 aastat kujundanud aktiivset poliitikat põhja ja lõuna vaheliste ebavõrdsuste vähendamiseks. EMÜ on alates 1960ndatest aastatest sõlminud lepinguid mitmete arengumaadega, enne kui koostööpoliitika sai 1992. aastal Maastrichti lepinguga iseseisvaks poliitikavaldkonnaks. Euroopa Ühendus peab ka teiste poliitikavaldkondade puhul arvestama arengupoliitika eesmärkidega ning peab oma tegevuse kooskõlastama liikmesriikide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega.

Detsentraliseeritud ja mitmekülgne abi

Arengu- ja koostööpoliitika tuuakse abisaajatele ja nende vajadustele üha lähemale. Tehakse kõik selleks, et kaasata arengusse nii asjassepuutuvate riikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikuühiskond. Ühenduse rahalist abi võivad saada nii riigiasutused kui ka kutseühendused, ametühingud, koolid ja kultuuriasutused, kirikud ning kohaliku elanikkonna organisatsioonid.

Parlamendiliikmed rõhutasid, et detsentraliseerimisest kasu saavate organisatsioonide seas peaksid ülekaalus olema ühiskondlikud liikumised, mis võitlevad demokratiseerimise ja inimõiguste, eelkõige sotsiaalsete õiguste eest. Parlamendiliikmed on seisukohal, et Euroopa Komisjon peab arengustrateegiate väljatöötamisel konsulteerima ka valitsusväliste partneritega. Igal aastal on parlament ministrite nõukogult taotlenud liidu eelarveliste eelistustena valitsusväliste organisatsioonide toetamist ja inimõiguste austamist. Koostöö ei peaks jääma vaid riikidevaheliste suhete küsimuseks.

Doonorriikide suuremeelsus ei ole alati tagamõtteta. Enamus avalikust arenguabist läheb doonorriikide kaupade ja teenuste ostmise rahastamiseks. Abi sõltumatus tähendab abi andmise ja lepingute sõlmimise vahelise otsese või kaudse seose puudumist. Parlamendiliikmed nõudsid avalikule sektorile antava abi täielikult sõltumatuks muutmist viie aasta jooksul.

Prioriteedid on tervishoid ja haridus

Parlamendi käesoleva ametiaja jooksul käsitletud paljude teemade seas olid erilise tähelepanu all tervishoid ja haridus. Võitlus vaesusega seotud haiguste nagu AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu on ülemaailmse tähtsusega. Aafrikas nullib aastate jooksul arengu nimel tehtud jõupingutusi AIDSi levikust tulenev kahju. Parlamendiliikmed toetasid ülemaailmse fondi loomist nende haiguste vastu võitlemiseks ning on seeläbi tunduvalt tõstnud ühenduse panust. Parlamendiliikmed on korduvalt märkinud, et parem juurdepääs teabele ning abile aitab samal ajal võidelda nii AIDSi pandeemia kui ka vaesuse vastu.

Parlamendiliikmed on seisukohal, et vaesus ei vähene enne, kui võimalikult paljudel inimestel on juurdepääs tervishoiuteenustele ja haridusele. Nad on korduvalt rõhutanud alghariduse tähtsust ning nõudnud kõikide meetmete rakendamist, et saavutada selles küsimuses Millenniumi programmis seatud eesmärk, mille kohaselt kõik lapsed käiksid 2015. aastal algkoolis. Hetkel ei käi koolis üle 113 miljoni lapse, kellest suure enamuse moodustavad tüdrukud, ja arengumaades on 860 miljonit kirjaoskamatut. Parlament soovib, et Euroopa Komisjoni rakendatava eelarve arengukoostööks mõeldud osast oleks haridusele määratud 8%, erinevalt 4%-st 2001. aastal. See puudutab nii haridust kui ka kirjaoskuse õpetamist täiskasvanutele, eriti naistele.

Humanitaarabi - Euroopa Liidu välistegevuse visiitkaart?

1992. aastal loodud Euroopa Humanitaarabiamet ECHO on 2003. aastal kulutanud 600 miljonit eurot, mis on temast teinud peamise humanitaarabi andja maailmas. See Euroopa Komisjoni struktuuriüksus loodi Euroopa Parlamendi nõudmisel. ECHO hindab humanitaarabi vajadusi ja rahastab selles valdkonnas tegutsevaid partnerorganisatsioone. Eelarvepädeva institutsioonina nõuab parlament igal aastal määratud rahasummade suurendamist. ECHO tegevust reguleerivate resolutsioonidega mõjutatakse prioriteetide valikut ja rõhutatakse humanitaarabi neutraalsuse põhimõtet.

Parlamendiliikmed tunnevad muret ECHO tegevuse vähese märgatavuse pärast. Aafrikas ja mujal üldsusele hästituntud valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO allasutuste poolt lastele toiduportsjonite jagamist rahastavad suures osas ühenduse fondid ja seega Euroopa maksumaksjad, kes liidu kaasatusest sageli midagi ei tea.

EUROMED: Euroopa Liidu ja Vahemeremaade partnerlussuhted

1995. aasta lõpus algatati Barcelona protsess Euroopa Liidu ja kaheteistkümne Vahemeremaa – Alžeeria, Küprose, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Malta, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Süüria, Tuneesia ja Türgi – vahel. Neist kaks, Malta ja Küpros, ühinesid 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ning Türgi on kandidaatriik. 2004. aasta veebruari lõpus teatas Liibüa, et ta on valmis Barcelona protsessiga ühinema. Partnerluse eesmärgiks on poliitilise dialoogi ja majandusarengu edendamine regiooni rahu ja õitsengu kindlustamiseks. Samuti nagu AKV riike kaasavas Cotonou kokkuleppes (vaata ka meie EL-AKV suhete teemalist infolehte), rõhutatakse ka Euroopa Liidu ja Vahemeremaade partnerluses kodanikuühiskonna rolli. Tulevikus on vaja kõikide partnerite vahel luua vabakaubandustsoon. Hetkel seisneb partnerlus assotsiatsioonilepingutes Euroopa Liidu ja erinevate Vahemeremaade vahel. Programm MEDA peab aitama rahastada partnerriikide majandusarengut. Programmi eelarve aastateks 2000-2006 on 5,35 miljardit eurot. Lisaks sellele on võimalik saada laenu ka Euroopa Investeerimispangalt.

Kõnealune partnerlus ja selle areng puudutab ka Euroopa Parlamenti. Euroopa Liidu riikide ja Vahemeremaade parlamentide saadikud ning Euroopa Parlamendi liikmed tavatsesid kohtuda foorumil. 2003. aasta detsembris Napolis toimunud ministrite konverentsil otsustati foorum muuta Euroopa Liidu ja Vahemeremaade parlamentaarseks assambleeks (APEM), mis kohtus esmakordselt 22.-23. märtsil Ateenas. Arengu tulemuseks peaks olema parlamentide suurem kaasamine - 240 assamblee liiget (sh 45 Euroopa Parlamendi liiget) saavad regulaarselt avaldada arvamust Euroopa Liidu ja Vahemeremaade partnerlust puudutavate teemade kohta.



  
Raportöörid:
  
Arengukoostöö: detsentraliseeritud koostöö, pikendamine kuni 31.12.2003: Maria Carrilho (PES, P)
Arengukoostöö: detsentraliseeritud koostöö 2004-2006: Jürgen Zimmerling (EPP-ED, D)
Arengupoliitika: valitsusvälised osalejad: Richard Howitt (PES, UK)
Arengupoliitika: abi muutmine sõltumatuks: Fernando Fernández Martín (EPP-ED, E)
Arengukoostöö: demokraatia, õigusriik, inimõigused: Fernando Fernández Martín (EPP-ED, E)
Arengumaad, vaesusest tingitud haigused: võitlus HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu: Anders Wijkman (EPP-ED, S)
Tervis ja arengumaad: paljunemise ja seksuaalsusega seotud õigused: Ulla Margrethe Sandbæk (EDD, DK)
Algharidus arengumaades: laste õiguste kaitsmise teemaline ÜRO istungjärk 2001. aasta septembris: Glenys Kinnock (PES, UK)
Arengumaad, haridus ja koolitus: eesmärgid ja prioriteedid vaesuse vastu võitlemisel: Margrietus van den Berg (PES, NL)
Humanitaarabi: hinnang ühenduse tegevusele ja selle tulevik: Renzo Imbeni (PES, I)
Humanitaarabi ja ECHO: 2000. ja 2001. aasta aastaaruanded: Marie-Arlette Carlotti (PES, F)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
Arengukoostöö: detsentraliseeritud koostöö, pikendamine kuni 31.12.2003
Arengukoostöö: detsentraliseeritud koostöö 2004-2006:
Arengupoliitika: valitsusvälised osalejad - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Arengupoliitika: abi muutmine sõltumatuks - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Arengukoostöö: demokraatia, õigusriik, inimõigused - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Arengumaad, vaesusest tingitud haigused: võitlus HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu
Tervis ja arengumaad: paljunemise ja seksuaalsusega seotud õigused
Algharidus arengumaades: laste õiguste kaitsmise teemaline ÜRO istungjärk 2001. aasta septembris - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Arengumaad, haridus ja koolitus: eesmärgid ja prioriteedid vaesuse vastu võitlemisel - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Humanitaarabi: hinnang ühenduse tegevusele ja selle tulevik - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Humanitaarabi ja ECHO: 2000. ja 2001. aasta aastaaruanded - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst
Resolutsioon Euromedi kohta - Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekst

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004